Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia on üks kaheksast Eesti Kultuurkapitali välja antavast Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kirjandusvaldkonna tegelastele.[1]
- Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga
Kirjanduse aastapreemia saaja kandidaadid esitab kirjanduse sihtkapital ja laureaadi valib välja Eesti Kultuurkapitali nõukogu.[1]
- 1995 – Karl Muru, Endel Priidel (eesti luule antoloogia "Sõnarine" koostamise ja toimetamise eest)
- 1996 – Aarne Vinkel (Juhan Liivi kirjakogu "Mu kallis Liisi" ja proosaraamatu "Ööl on üheksa poega" koostamise ning pikaajalise tegevuse eest Liivi loomingu uurimisel ja publitseerimisel)
- 1997 – Jaan Kaplinski (esseekogude "See ja teine" ja "Võimaluste võimalikkus" eest)
- 1998 – Jaan Kross (romaani "Paigallend" eest)
- 1999 – Ilmar Talve (autobiograafiate I–III "Kevad Eestis", "Kutsumatu külaline" ja "Kolmas kodumaa" eest)
- 2000 – Jaan Kaplinski (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanide "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamatu "Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse" eest)
- 2001 – Ene Mihkelson (romaani "Ahasveeruse uni" eest)
- 2002 – Aleksander Suuman (luulekogu "Tondihobu tõugud vetikatega" eest)
- 2003 – Toomas Liiv (luulekogu "Luuletused" eest)
- 2004 – Krista Aru (tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks)
- 2005 – Paul-Eerik Rummo (raamatu "Kogutud luule" eest)
- 2006 – Mati Sirkel (Robert Musili "Omadusteta mehe" ja teiste raamatute tõlkimise eest)
- 2007 – Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll (antoloogia "O DORPAT, URBS ADDICTISSIMA MUSIS …, Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet" koostamise eest)
- 2008 – Mari Tarand (raamatu "Ajapildi sees" eest – oma venna Juhani lapsepõlve ausa ja siira kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees)
- 2009 – Hendrik Lindepuu (Tadeusz Rózewiczi "Valitud luuletuste" (2009) ja teiste poola kirjanduse tähtteoste tõlkimise eest)
- 2010 – Mats Traat (jõgiromaani "Minge üles mägedele" lõpetamise puhul)
- 2011 – Indrek Hargla (romaanisarja "Apteeker Melchior ..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest)
- 2012 – Aino Pervik (raamatute "Proua O imekspanemised", "Kirjatähtede keerukas elu", "Klabautermanni mure" ja "Rändav kassiemme" ning jõudsa kirjandusliku tegususe eest)
- 2013 – Andrus Kivirähk (romaani "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" ning jätkuva kõrgtasemel tegususe eest erinevates kirjanduslaadides, tunnustades ühtlasi ka romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" rahvusvahelist edu)
- 2014 – Hasso Krull (raamatute "Pesa" ja "Muna" eest, mis loovad sidemeid nüüdisaja ja ajatu pärimuse vahele)
- 2015 – Ilmar Trull (lasteluule koondkogu "Rähni ravi" eest)
- 2016 – Jaan Undusk (raamatu "Eesti kirjanike ilmavaatest" eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma)
- 2017 – Malle Salupere (raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest)
- 2018 – Märt Väljataga ("Väikese inglise luule antoloogia" ja luulekogu "Gladioolid" eest)
- 2019 – Vaapo Vaher (eesti kirjandusloo uudse läbivalgustamise eest kodukoha-armastusest sündinud mastaapses uurimistöös "Hiiumaa kirjanduse lugu")
- 2020 – Mihkel Mutt ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamat „Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost” koondab autori esseede paremikku, mis analüüsivad tabavalt maailmas ja Eestis toimuvaid ühiskondlik-kultuurilisi muutumisprotsesse, seda sageli mõne konkreetse kirjandusteose mõtestamise kaudu. Tema erudeeritud arutlused tabavad ajastu närvipunkte ja on vormistatud hästi arusaadavas, ladusas keeles.)
- 2021 – Katrin Väli (valikkogu "Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021" avab tugeval isikupärasel häälel maailmas olemise ja kulgemise, samuti luule enda kihte ja varjundeid. Autori kujundlikus seisundiluules hägustuvad piirid teeloleku ja kohalejõudmise, välise ja sisima, sõna ja asja vahel, luues köitva ja kordumatu poeetilise universumi.)
- 2022 – Mehis Heinsaar (käesoleva sajandi eesti kirjanduses üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele. „Kadunud hõim“ on tema teretulnud naasmine romaanižanri.)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
