psühhiaater From Wikipedia, the free encyclopedia
Eero Vasar (sündinud 17. septembril 1954 Tartus) on Eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Ta õppis aastatel 1962–1973 Tartu 5. Keskkoolis ja 1973–1979 Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteadust. Seejärel astus aspirantuuri füsioloogia erialal. Kaitses 1983. aastal Tartu Ülikooli juures meditsiinikandidaadi väitekirja (”Apomorfiini ja klonidiini agressiivsuse neuromediatoorsete mehhanismide farmakoloogiline analüüs”) ning 1992 samas meditsiinidoktori väitekirja („Koletsüstokiniini retseptorite osa käitumise regulatsioonis ja haloperidooli ja diasepaami toimes“).
Alates 1991. aastast on Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi (alates 2013 biomeditsiini instituut, alates 2016 bio- ja siirdemeditsiini instituut) juhataja. Alates 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli korraline füsioloogia professor. Aastatel 2003–2008 arstiteaduskonna teadusprodekaan.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2010. aastal arstiteaduse alal. Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda, on alates 2011 Eesti Teaduste Akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alalise komisjoni esimees.[1]
Uurimistöö põhisuunad on ärevusseisundite neurobioloogilised mehhanismid ning transgeense tehnoloogia rakendamine vaimu- ja neurodegeneratiivsete haiguste molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks.[2]
Tema sulest on ilmunud üle 300 teaduspublikatsiooni, ta on kolme patentse leiutise autor. Olnud 33 doktoritöö juhendaja.
Eero Vasara isa oli füsioloogiaprofessor Elmar Vasar, ema psühhiaater Helju Vasar, vennad psühhiaatriaprofessor Veiko Vasar ja veresoontekirurg Olavi Vasar. Tema emapoolne vanaisa oli veterinaariaprofessor Rudolf Säre.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.