Džinn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook. Laukapuu džinni (inglise keeles sloe gin) valmistamisel kasutatakse maitse andmiseks laukaploome.
See artikkel räägib alkohoolsest joogist; islami mütoloogia tegelase kohta vaata artiklit Džinn (mütoloogia) |
Algselt hakati džinni valmistama Hollandis. Jook oli mõeldud ravimiks, millele maitse meeldivamaks muutmiseks lisati kadakamarju. Seetõttu sai uus alkohoolne jook nime genever (tuletatud prantsuskeelsest sõnast genièvre, mis tähendab kadakamarja).
Inglismaal tutvustas jooki Oranje Willelm 17. sajandil. Inglased lühendasid joogi nimetuse gin'iks. Majandussõja ajal Prantsusmaaga lubas kuningas igal inglasel oma majapidamises džinnidestilleerimisaparaadid üles panna. Nende olemasolust pidi võimudele vaid teada andma. Selle tulemusena tõusis 40 aasta jooksul Inglismaa aastane džinnitoodang 76 tonnilt kahe miljoni tonnini[1].
Tänapäeval valmistatakse džinni eri viisidel, väga paljudest taimedest, on loodud palju stiile ja tootemarke. Lisaks kadakamarjale annavad džinnile maitse ka maitsetaimed, ürdid, õistaimed või puuviljad ja tihtipeale nende kombinatsioonid. Džinni tarbitakse tavaliselt koos toonikuga (džinn toonikuga). Džinni kasutatakse tihti alusalkoholina, et valmistada džinnipõhiseid maitsestatud jooke, näiteks laukapuudžinn, mida valmistatakse traditsiooniliselt laukaploomidest.
Eesti esimene džinni väiketootja aastast 2017 on Distillirium.[viide?] Veel toodavad Gin Queens, The Hope Distillery, Junimperium Distillery, Lahhentagge, Liviko, Manor Spirits, Moe Peenviinavabrik, Põhjaka Viinaköök, Remedia, Tohi Distillery, Peninuki ja Atla Distillery.