From Wikipedia, the free encyclopedia
Digitaalne jalajälg (inglise keeles digital footprint või digital shadow) on internetis või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalne kogum.[1][2][3][4] Veebis on interneti jalajälg[5] (ka "kübervari", "elektrooniline jalajälg" ja "digitaalne vari") veebi lehitsemisest maha jäänud andmed kasutaja kohta, mis talletatakse küpsistena. Digitaalseks jalajäljeks võivad olla veebikeskkonnas sisselogituna avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda tekitatud sisu.[6]
Digitaalne jalajälg ei tähenda ainult avalikult kättesaadavat teavet. Selle alla kuuluvad muu hulgas ka riigi, pankade jt asutuste andmebaasides leiduvad ja ainult teatud inimestele kättesaadavad andmed.[7] Teisalt on registrites avalik näiteks korteriühistute liikmete aadressid, sest üldiselt elatakse samal aadressil, kuhu on registreeritud korteriühistu.[8]
Mõiste "digitaalne jalajälg" viitab tavaliselt üksikisikule, kuid ka ettevõttel, organisatsioonil või korporatsioonil on oma digitaalne jalajälg.[9]
Digitaalne jalajälg jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne digitaalne jalajälg.
Teise jaotuse järgi jaguneb digitaalne jalajälg kontrollimatuks digitaalseks jalajäljeks (kui keegi teine avaldab inimese kohta midagi) ja kontrollitavaks digitaalseks jalajäljeks (mille inimene ise enda kohta maha jätab).[6]
Digitaalses maailmas inimesest tahtlikult või tahtmatult maha jäävaid andmeid koguvad neist huvitatud osapooled, tehes seda kas aktiivselt või passiivselt. Olenevalt sellest, kui palju inimene endast jälgi maha jätab, võib tema kohta suures koguses teavet koguda ainult otsingumootoreid kasutades. Teoreetiliselt on inimestel võimalik taotleda privaatset informatsiooni sisaldavate allikate eemaldamist, kuid see ei pruugi andmeid päriselt kaotada (need pole lihtsalt enam avalikult leitavad).[7]
Inimkonna üha kasvaval digitaalsel jalajäljel on negatiivne mõju ka keskkonnale. Kasvav digitaalne jalajälg vajab järjest suuremaid serveriruume, mis tarbivad üha rohkem energiat. Olulise osa serveritesse talletatud teabest moodustab aga digitaalne prügi (andmed, mida enam ei kasutata). Prognoosi järgi tarbivad andmehoidlad 2025. aastal juba viiendiku maailmas toodetud energiast, olles ka suurimad reostajad.[12]
Ligikaudu saja pildi ja mõne paariminutilise videoklipi pilve salvestamise keskkonnamõju on võrdne autoga umbes 17 kilomeetri läbimisega.[13]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
