From Wikipedia, the free encyclopedia
Concorde Aérospatiale – BAC 101/102 (prantsuse keeles Concorde, 'ühtsus') on seni ainus regulaarliinidel lennanud ülehelikiiruseline turboreaktiivreisilennuk. Concorde teenindas lennuliine aastatel 1976–2003, põhiliselt üle Atlandi ookeani: Pariis – New York ja London – New York. Esmalend oli 2. märtsil 1969, esimene liinilend 21. jaanuaril 1976[1]. Kokku ehitati 20 Concorde'i lennukit.
 |
See artikkel räägib lennukist; pirnisordi kohta vaata artiklit Concorde (pirnisort). |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Concorde on lennunduse ajaloos üks tähelepanuväärsemaid insener-tehnilisi saavutusi. Ainult British Airwaysis ja Air France'is kasutusel olnud Concorde’i lennukestus üle Atlandi kulgeval lennuliinil oli kaasaegsetest allahelikiirusel lendavatest reisilennukitest ligi kaks korda lühem, 3–3,5 tundi 18 km kõrgusel.
_-_53Fi1931_-_cropped.jpg)
Concorde'i konstruktsioon koosneb enamjaolt alumiiniumsulamitest, kriitilistes paikades aga väiksemas mahus kuumuskindlatest nikkelsulamitest, kvaliteetterasest ja titaanist. Kuna Concorde'i deltatiiva tagumine serv on kere tagatipuga üsna kohakuti, kus eraldi stabilisaator puudub, asuvad kõrgus- ja kaldtüüride pinnad tiiva tagumisel serval. Tavalist kiilul paiknevat pöördetüüri toetab juhtimisel täiendavalt kõrgus- ja kaldtüüri (elevoni) kombinatsioon, mida juhitakse erilise diferentsiaalülekande kaudu. Esmakordselt reisilennunduse ajaloos oli kogu Concorde'i juhtimissüsteem täielikult Fly-by-wire tüüpi.
Concorde'i kahe köögi ja tualettruumidega reisijatesalong mahutas kuni 128 reisijat.
Lennul Londonist New Yorki kulges teekond kõrguseni 8400 m allahelikiirusel, jõudes Bristolist lõuna poole, lülitati mootorid järelpõlemisrežiimi ning kiirendati lennuk ülehelikiiruseni, mis saavutati Lundy saarte kohal. Nii hoiti helilained ja ülehelikiiruseline lööklaine maismaast kaugemal. Seejärel kiirendati Concorde kiiruseni Mach 1,7 ja lülitati mootorite forssaaž (järelpõlemine) välja ning aeglaselt kuni 15 000 m kõrguseni tõustes saavutati kiirus Mach 2. Hoides jätkuvalt sellist reisilennukiirust, tõusis Concorde tasapisi 17 700 m kõrgusele.
Concorde'i kere pikenes lennukiirusel 2 Mach õhu hõõrdel kere väliskatte pinnal tekkinud soojusest (127°C) ca 14 cm. Samal ajal olid ka salongi illuminaatorid tuntavalt soojad. Reisijatesalongi ja hüdraulikasüsteemi jahutamiseks kasutati konditsioneeri vahendusel lennuki pardal olevat kütust. Kütuse ümberpaigutamist kasutati ka Concorde'i raskuskeskme muutmiseks ehk trimmimiseks ülehelikiiruselisel lennul. Selleks oli lennuki kere tagumises osas eriline trimmimiskütusepaak.
Kui Concorde'i lennukiirus lähenes kiiruse suurendamisel kriitilise Machi arvuni, siis nihkus tõstejõu rõhukese aerodünaamika seaduse kohaselt deltatiiva kõõlul tahapoole. Seega nihkus lennuki raskuskeskmest tahapoole ka kogu tiiva tõstejõu kese ehk fookus. Et lennuki raskuskese oleks kogu lennu vältel tiiva fookuse ligidal, tuli sabaosa muuta raskemaks või kergemaks. Seda tehtigi kütuse ümberjaotamisega pumpamise teel põhikütusepaagi esisektsioonist tagumisse trimm-kütusepaaki.[2] Vastavalt kütuse kulule ja muutuvale lennukiirusele sai kütuse ümberpumpamisega lennukit vajaduse korral kogu lennu vältel trimmida.
Concorde'i kere ninaosa tipp koosneb hüdrauliliselt langetatavast koonusest ja läbipaistvast soojusekraanist/visiirist. Alla 3000 m kõrgustel, kus lennukiirus oli tavaliselt 460 km/h, langetati ninakoonus 5°, mis tagas pilootidele hea vaatevälja ette, maandumisel aga langetati ninakoonus 12° alla, mis omakorda võimaldas optimaalselt maandumisrada jälgida. Kuna pilootide istmed kabiinis asusid Concorde'i esitelikust 11,2 m eespool, siis stardi-maandumisrajale ruleerimisel kõrgus lennuki ninaosas asuv lendurite kabiin pööramistel tavatult üle rajaäärte ja piirdemärgistuse.
Concorde'i ehitamine sai suurte arendamiskulude tõttu võimalikuks ainult tänu riiklikele toetustele. Ka kommertslennuliinidel ei osutunud Concorde tasuvaks. Viimane Concorde'i lend tehti Air France'i lennukiga 26. novembril 2003. Osaliselt mõjus Concorde'i lendude lõpetamise otsuse vastuvõtmisele 25. juulil 2000 Concorde'iga Pariisi lähedal toimunud lennukatastroof.
Peamiseks Concorde'i lendude lõpetamise põhjuseks sai siiski majanduslik ebaedu, millele andis lõpliku hoobi reisilennukitega tehtud ennekuulmatu terrorirünnak 11. septembril 2001 Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele New Yorgis ning sellele järgnenud reisijateveo reeglite karmistamine reisilennunduses. Concorde'i projekt rajas teed Airbusi ajastule ja soodustas hüppeliselt Euroopa lennukiehituse tehnoloogia arengut.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
