Clark L. Hull
From Wikipedia, the free encyclopedia
Clark Leonard Hull (24. mai 1884 – 10. mai 1952) oli Ameerika psühholoog, kes püüdis selgitada õppimise ja motivatsiooniga seotud käitumise seaduspärasid. Hull on tuntud ka debattide poolest Edward Chace Tolmaniga ja samuti oma töö poolest tungi ehk ajejõu teoorias.
Clark L. Hull | |
---|---|
![]() | |
Sünniaeg |
24. mai 1884 New Yorgi osariik |
Surmaaeg |
10. mai 1952 (67-aastaselt) New Haven |
Alma mater | |
Hull veetis suurema osa oma täiskasvanud elust Yale'i Ülikoolis, kuhu võttis ta tööle psühholoog James Rowland Angell. Ta näitas uurimustega, et suudab enda teooriatele tuginedes ennustada käitumist. Tema kõige silmapaistvamad teosed olid "Mathematico-Deductive Theory of Rote Learning" (1940) ja "Principles of Behavior" (1943), mis muutsid tema analüüsi loomade õppimiskäitumisest ja klassikalisest tingimisest oma aja dominantseks õppimisteooriaks. Hulli mudel on väljendatud bioloogilistes terminites: organism on depriveeritud, deprivatsioon tekitab organismis vajadusi, vajadused aktiveerivad tungid, tungid omakorda aktiveerivad käitumise, käitumine on suunatud eesmärgile, eesmärgi saavutamine on ellujäämiseks vajalik.