Cesare Lombroso
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Cesare Lombroso (sünninimi Ezechia Marco Lombroso; 6. november 1835 Verona[1] – 19. oktoober 1909 Granton) oli itaalia kriminoloog ja Itaalia kriminoloogia koolkonna rajaja. Lombroso eitas klassikalise kriminoloogia koolkonna teese, mis väitsid, et kriminaalsus on lihtsalt indiviidi omapära. Lombroso antropoloogilise kriminoloogia teooria kohaselt on kriminaalsus pärilik. Lombroso väitis, et kriminaalsusega kaasneb mõni füüsiline defekt – kriminaalidel esinevad "metsikud geenid" ja atavism.
Lombroso sündis jõukas juudiperes. Tema isa oli Veronast pärit kaupmees Aronne Lombroso, ema Zeffora pärines Torino lähedalt [2]. Lombroso õppis kirjandust, lingvistikat ja arheoloogiat Padova, Viini ja Pariisi ülikoolides, kuid jättis õpingud pooleli ning alustas 1859. aastal tööd sõjaväekirurgina. 1866. aastast alates oli ta Padova ülikoolis külalislektor, hiljem, 1871. aastal töötas ta Pesaro vaimuhaigete varjupaigas. 1878. aastal[3] sai temast Torinos kohtuekspertiisi ja hügieeni professor. Samal aastal kirjutas ta oma ühe olulisema teose "L'uomo delinquente" ('Kriminaalne inimene'). 1896. aastal sai temast psühhiaatriaprofessor ja 1906 kriminoloogiaprofessor. Lombroso suri 1909. aastal Inglismaal.
Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi. Tema atavismi teooria järgi on kriminaalidel taandarenguid, mis muidu esinesid inimese eellastel ja ahvidel ning madalamatel primaatidel. Sellised "bioloogilised tagasihüpped" lähevad tsiviliseeritud ühiskonna nõudmistega vastuollu.
Aastatepikkuse lahkamiste ning kriminaalide, vaimuhaigete ja normaalsete inimeste antropomeetriliste uurimiste põhjal jõudis Lombroso järeldusele, et "sündinud kriminaali" saab normaalsest inimesest eristada lauge otsaesise, ebaproportsionaalselt suurte kõrvade, näo asümmeetria, eeslõugsuse, ebaproportsionaalselt pikkade käte, kolju asümmeetria ja teiste tunnuste järgi. Erinevatel kriminaalidel, nagu varastel, vägistajatel ja mõrvaritel, on erinev karakteristika. Lombroso väitis ka, et kriminaalidel on vähenenud valu ja puutetundlikkus, teravam nägemine, puudulik moraalitunnetus ja süütunne, neid iseloomustab edevus, impulsiivsus, kättemaksuhimu ja julmus ning neil on kriminaalne sõnavara ja rohked tätoveeringud.
Lombroso väitel esineb sündinud kriminaalide kõrval veel "kriminaloide" või juhukriminaale, kriminaale, kes sooritavad oma teod kirehoos, puuduliku moraaliga kriminaale, samuti võivat kriminaalset käitumist põhjustada epilepsia. Oluline roll kriminaalsuse juures on geneetiliste ja keskkonnategurite tasakaalul.
Lombroso uurimismeetodid olid kliinilised ja kirjeldavad, esmatähelepanu pöörati kolju kujule ja mõõtmetele. Statistilisi võrdlusi kriminaalide ja normaalsete inimeste vahel ta ei teinud. Kuigi hiljem tunnistas ta ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite võimalikkust kriminaalse käitumise kujunemisel, jäi ta kriminaalse antropomeetria juurde kindlaks.
Lombroso väiteid kontrollis võrdlevas uurimuses põhjalikult Waqaar Zamir 1913. aastal ja ei leidnud nendele statistiliselt usaldusväärset kinnitust.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
