Buru saar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Buru (varasemas kirjaviisis Boeroe) on Indoneesiale kuuluv Vaikse ookeani saar Maluku saarestikus Sulawesi ja Uus-Guinea saare vahel. Ta asub 68 km lääne pool Serami saarest, millest teda eraldab Manipa väin. Põhjas on Serami meri, lõunas ja läänes Banda meri.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2019) |
Buru saare lähedal on hulk teisi saari, sealhulgas 20 km kagus paiknev Ambelau ning Pulau Tengah läänerannikul. Asustamata saartest on suuremad Fogi läänerannikul, Oki kagurannikul ja Tomahu läänerannikul.
Halduslikult kuulub saar Maluku provintsi. Kuni 1999. aastani kuulus ta Kesk-Maluku regentkonda, seejärel Buru regentkonda, mis 2008. aastal jaotati Buru regentkonnaks (keskus Namlea) ja Lõuna-Buru regentkonnaks (keskus Namrole). Need kaks regentkonda hõlmavad Buru saare koos lähedal paiknevate saartega.
Saare pindala on 9505 km². Maluku saarte seas on ta Halmahera ja Serami järel pindalalt kolmandal kohal.
Elanike arv on 105 000 (1997).
Buru saare loodus on rikkalik ja mitmeti ainulaadne.
Rannajoon ja selle kuju
Saar on enam-vähem ovaalse kujuga ning peaaegu täpselt lääne-ida suunas välja venitatud. Pikkus on umbes 130 km, laius umbes 90 km.
Rannajoon on vähe liigendatud, ainuke sügavamale lõikuv laht on Kayeli laht saare idarannikul.
Pinnamood ja geoloogiline ehitus
Vulkaaniline saar[viide?] on mägine, kõrgus kuni 2428 m[1] või 2429 m[viide?]) või 2735 m[viide?] või 2736 m[viide?] (Kapalamada). Mäed on moodustunud peamiselt kainosoikumi settekivimitest[viide?]. Eriti mägised on saare kesk- ja lääneosa.
Rannikul on kitsas rannikutasandik. Tasane on ka Apo jõe org.
Kliima
Kliima on ekvatoriaalne, väga niiske. Saare kliima sarnaneb teiste Maluku saarte kliimaga.
Vihmaperiood on oktoobrist aprillini. Kõige rohkem sajab tavaliselt detsembrist veebruarini.
Vaatamata saare väikesele pindalale tingib mägine pinnamood kliimavöötmete erinevuse. Aastased temperatuuri kõikumised on igal pool erinevad, kuid mägedes on palju jahedam kui tasandikul. Üldine aasta keskmine õhutemperatuur on umbes 26 °C. Aasta keskmine sademete hulk on saare eri osades märgatavalt erinev:
- põhjaosas 1400–1800 mm
- keskosas 1800–2000 mm
- lõunaosas 2000–2500 mm
- mägedes (üle 500 m kõrgusel) 3000–4000 mm
Veestik
Suuremad jõed on umbes 80 km pikkune Apo jõgi, Gereni jõgi ja Nibe jõgi.
Saare keskel 767 m kõrgusel merepinnast on mageveeline Rana järv (umbes 11,5 km²).
Elustik
Buru asub Austraalia ja Aasia biogeograafiliste vööndite piiril.
Saarel on palju endeemseid liike. Selle unikaalset floorat ja faunat uurivad elavalt mitme riigi teadlased.
Buru on väga metsane. Metsad on troopilised vihmametsad[2].
.
Imetajaid elab saarel 25 liiki. Neist vähemalt neli on absoluutsed endeemid või esinevad veel ainult lähematel saartel: babirussa kohalik alamliik ning lendkoerad Pteropus chrysoproctus ja Pteropus ocularis ja londiktiibur Nyctimene minutus.
Linde on saarel teada 178 liiki. Absoluutseid endeeme on kümme: buru lapatspapagoi, konkpapagoi Tanygnathus gramineus, buru nestepapagoi (Charmosyna toxopei), meelindlane Lichmera deningeri, värvulised Coracina fortis, kärbsenäplane Rhinomyias addita, värvuline Madanga ruficollis, värvuline Zosterops buruensis, lehviksabalane Rhipidura superflua ja värvuline Monarcha loricatus.
Saart ümbritsevad korallrahud.
Maavarad
Maavaradest on tööstuslik tähtsus ainult lubjakivil.
2009. aastal leiti mandrilavalt suured nafta ja maagaasi varud.
Demograafilised näitajad
Elanike arv on olnud:
Etniline ja usuline koosseis
Põliselanikud on burud (Buru saarel umbes 33 000; üle neljandiku saare rahvastikust), liselad, kajelid ja ambelaud, kes on kõik sugulasrahvad ning kuuluvad Ida-Indoneesia rahvaste hulka. Kokku moodustavad nad kolmandiku rahvastikust. Neil rahvastel on rohkemal või vähemal määral (eriti mägedes) säilinud animism, kuigi nad suurelt osalt on omaks võtnud islami, burud osalt ka kristluse.
Kolmandiku rahvastikust moodustavad teistelt Maluku saartelt sisse rännanud, kolmandiku jaavalased. Jaavalasi on saarele asustanud nii Hollandi koloniaalvõimud 1900. aastatel kui ka Indoneesia võimud 1950.–1990. aastatel.
Kristlasi ja muslimeid on Burul umbes pooleks, kumbagi 40–45%. Ülejäänud kas praktiseerivad kohalikke usundeid või on religioosselt määratlemata. Kristlased on põhiliselt burud ning osa teistelt Maluku saartelt tulnukaid. Muslimite seas moodustavad suure osa jaavalased.
1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses tuli ette veriseid kokkupõrkeid religiooni pinnal. Wainibe külas tapeti detsembris 1999 mõne päevaga 43 inimest ja põletati maha vähemalt 150 maja.
Keeled
Põlisrahvad kõnelevad austroneesia keelte hulka kuuluvat buru keelt, lisela keelt ja ambelau keelt. Kajeli keel on välja surnud.
Rahvastevahelises suhtlemises kasutatakse indoneesia keelt, mida enamik täiskasvanuid valdab, ja malai keele Amboni murret.
Asustus
Suurem osa rahvastikust elab rannikutasandikul.
Tähtsamad asulad on Namlea ja Ilath idarannikul, Waenetat sisemaal saare idaosas Apo jõe ääres, Namrole, Wamsisi ja Leksula lõunarannikul, Biloro läänerannikul ning Air Buaya ja Waplau põhjarannikul[3].
Vähesel põllumaal kasvatatakse peamiselt harilikku saagopalmi, kookospalmi ja vürtsijuuri, samuti riisi ja kakaopuud.
Tegeldakse ka metsandusega. Eriti ekspluateeritakse tiikpuud, samuti sandlipuud. Tegeldakse ka kalapüügiga.
Namlea juures on hea sadamakoht ning seal on ka lennujaam.
Saarelt veetakse välja väärispuitu, koprat ja vürtse.
Esimest korda on Buru saart mainitud Majapahiti riigi eeposes "Nagarakertagama" (1365). Saar figureerib eepose 15. laulu 3. stroofis Majapahiti alistatud maade loetelus Hutan Kadali nime all.[4]
16.–17. sajandil deklareerisid oma võimu saare üle Ternate sultanaadi valitsejad, kuid tegu oli vaid sümboolse vasallsõltuvusega. Samal ajal allutasid saare Portugali kolonisaatorid. Saarel käisid regulaarselt Portugali, aga sageli ka Malai saarte maade kaubandus- ning sageli ka sõjaväelised ekspeditsioonid. Naabrite seas olid kõige aktiivsemad makassarid, kes rajasid saarele kindlustatud tugipunkte ning sundisid kohalikke elanikke kasvatama vürtsitaimi, eriti harilikku nelgipuud.
Makassaride tegevus tegi rahutuks Madalmaade Ida-India Kompanii, mis kartis neist võistlejaid Malai saarte idaosa vürtsitootmise ja -kaubanduse kontrollimisel. Aastal 1648 saatis kompanii saarele sõjaväelise ekspeditsiooni. Hollandi dessant ajas makassarid saarelt ära, lõhkus nende kindlustused ja hävitas üle 3000 nelgipuu, sest hollandlastel polnud võimalik saarel kohe kindlustuda ning nad kartsid, et pärast nende lahkumist hakkavad makassarid puudest jälle kasu lõikama.
1658. aastaks ehitati Kayeli lahe lõunarannale esimene alaline Hollandi asundus ja fort, mis jäi kaheks sajandiks saare halduskeskuseks. Fordiga piirnevale kindlustatud aladele asustati saare teistest piirkondadest, eriti sisemaalt, mitu tuhat inimest, sealhulgas suur osa hõimuülikutest. Lühikese ajaga ehitati suhteliselt väikesele maa-alale 13 suurt küla. Nii tagati tööjõud rajatavatele nelgiistandustele ning ühtlasi hõlbustati kontrolli kohalike elanike üle.
Kui Madalmaade Ida-India Kompanii 19. sajandi alguses likvideeriti, läks Buru saar, nagu ka peaaegu kõik kompanii endised valdused Malai saarestikus, üle otseselt Hollandi võimu alla.
Aastal 1824 jaotati Buru koloniaalhaldusreformi käigus 14 regentkonnaks, mille etteotsa pandi kohalikud valitsejad (neid hakati nimetama radžadeks (raja)), kes pidid alluma hollandlaste "soovitustele". Kõik radžad määrati Kayeli piirkonda ümberasustatud hõimuülikute seast, kes olid näidanud oma lojaalsust hollandlastele.
Teise maailmasõja ajal kevadest 1942 suveni 1945 oli Buru saar koos kogu Hollandi Ida-Indiaga okupeeritud Jaapani relvajõudude poolt. Sel ajal korraldasid liitlaste õhujõud saarele õhurünnakuid, püüdes rivist välja lüüa vastase infrastruktuuri, eriti lennuvälja Namlea lähedal.
Pärast Jaapani kapituleerumist ja Jaapani vägede väljaviimist taastas Holland mõneks ajaks kontrolli saare üle. Detsembris 1946 läks Buru saar koos teiste Maluku saarte, Sulawesi ja Väikeste Sunda saartega kvaasiiseseisva riigi Ida-Indoneesia koosseisu. See riik loodi Hollandi valitsuse algatusel, et lülitada see sõltuva föderaalriigi koosseisu. Detsembris 1949 läkski Ida-Indoneesia 23. augustist 29. novembrini toimunud Indoneesia-Hollandi konverentsi (Haagi ümarlauakonverents) otsusega rajatud Indoneesia Ühendriikide koosseisu.
Aprillis 1950, kui suurem osa Ida-Indoneesiast oli minemas Indoneesia Vabariigi koosseisu ja Indoneesia Ühendriikide olemasolu lõppemas, kuulutasid Buru, Amboni saare, Serami ja mõne väiksema saare kohalikud võimud välja iseseisva Lõuna-Maluku Vabariigi loomise. Riik võttis kursi Hollandiga tihedate poliitiliste sidemete säilitamisele.
Pärast edutuid katseid saavutada Lõuna-Maluku Vabariigi liitumist läbirääkimiste teel alustas Indoneesia Vabariik tunnustamata riigi vastu sõjategevust. Juulist detsembrini 1950 kestnud relvakonflikti tulemusena võtsid Indoneesia Vabariigi väed Lõuna-Maluku Vabariigi territooriumi täielikult oma võimu alla ning see kuulutati Indoneesia Vabariigi osaks.
1950–1965 oli Indoneesia keskvalitsuse poliitika Buru suhtes suunatud põhiliselt selle võimalikult kiirele sotsiaal-poliitilisele ja majanduslikule integreerimisele.
Kui 1965–1967 tuli Indoneesias võimule sõjaväeline režiim eesotsas kindral Suhartoga, sai Buru saarest 1969. aastal üks peamisi kohti[viide?], kus viibisid asumisel ja vangis teisitimõtlejad, peamiselt kommunistid ja teised vasakpoolsed ning intelligentsi esindajad, keda arvati olevat olnud 1965. aasta riigipöörde ajal kommunistide poolehoidjad. Põhilised poliitvangilaagrid suleti 1980. Apo jõe orus peeti (sageli ilma kohtuotsuseta) kinni umbes 10 000 poliitvangi[viide?]. Kokku kandis seal karistust üle 14 000 inimese[viide?]. Vangilaagris suri või tapeti vähemalt mitusada inimest.
Pramoedya Ananta Toer kirjutas saarel vangis 1969–1979 viibides suure osa oma peateosest, ajaloolisest tetraloogiast "Tetralogi Buru ("Buru tetraloogia"), sealhulgas peaaegu täielikult selle esimese osa, romaani "Bumi Manusia" ("Inimmaailm")[viide?]. Kuni 1975. aastani polnud tal kirjutusvahendeid, mistõttu ta õppis oma teose pähe ning jutustas katkendeid sellest oma kambrikaaslastele, lootes nende mälule.
Saare troopiliste metsade ökosüsteemi uurivad süstemaatiliselt Indoneesia ja välismaa teaduslikud ekspeditsioonid.
Buru saare ajaloo ja etnokultuuriliste eripärade uurimisse on suure panuse andnud abielupaar Charles Grimes ja Barbara Dix Grimes, kes on Austraalia misjonärid ja etnograafid, organisatsiooni SIL International aktivistid. 1980. ja 1990. aastatel saarel kogutud materjalide põhjal on nad avaldanud mitukümmend teadustööd. Nad on ka tõlkinud piibli buru keelde.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
