Bursa Suur mošee
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bursa Suur mošee (türgi keeles Bursa Ulu Camii) on mošee Türgi loodeosas Bursas, mis ehitati aastatel 1396–1399 Osmani sultani Bayezid I korraldusel.
Suur mošee on ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone, mida katab 20 kuplit. Mošee põhjaküljel on kaks minaretti. Suur mošee on tuntud oma rikkalike kalligraafiliste kaunistuste poolest.
Mošee on avatud iga päev ja väljaspool kindlaksmääratud palvuste aegu on ka külastajad teretulnud.[1]
Mošee asub Bursa vanalinna turupiirkonnas Atatürki puiestee läänepoolses otsas.[2] Selle geograafilised koordinaadid on 40° 11′ 2″ N, 29° 3′ 43″ E.
Mošeed ümbritsevad põhjas ja läänes suured turud. Kirdesse jääb Bursa vanim võõrastemaja Emir Han, mis oli kunagi siidikaupmeeste peatuspaik.[3] Veidi kaugemal ida pool on 1339. aastal ehitatud väiksem Orhani mošee.
Suur mošee on Bursa suurim mošee. See mahutab tuhandeid palvetajaid.[2]
Mošee esindab tüüpilist seldžuki stiili. Selle arhitektiks peetakse Ali Neccârit.[4][2]
Välimus
Väliselt on mošee lihtsate vormidega. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga kivihoone, mis paikneb 3795 ruutmeetril. Hoonet katab 20 kuplit ja selle põhjapoolsetes nurkades on kaks minaretti. Müürid on lubjakivist. Peaportaal on põhjaküljel. Sissepääs on ka ida ja lääne poolt. Eestvaates on hoone laius 69 meetrit ja sügavus 55 meetrit.[4] Kuplid paiknevad neljas reas. Igas reas on viis kuplit, mille suurus väheneb kummagi külje suunas. Kuppel, mis asub uste telgede ristumiskohas, on kaetud klaasiga.[5][2][1]
Minarettide ees on rohkete kaunistustega purskkaevud. Minaretid paistavad sarnased, aga need on ehitatud eri aegadel. Läänepoolne minarett ehitati kohe, idapoolse lisas aga 15. sajandil sultan Mehmed I.[1] Minareti baas on valmistatud marmorist, torniosa tellistest.[4] Algselt puidust ja pliist valmistatud tornikiivrid asendas arhitekt Léon Parvillée 19. sajandi taastustööde käigus baroksete kivikiivritega.[5]
Kupleid toetab 30 sümmeetrilise asetusega piilarit. Välimised 18 piilarit on markeeritud ka välisseinas. Nende vahel paiknevate petikkaarte üla- ja alaosas on aknad.[5][4] Ka iga kupli allservas on kaheksa väikest akent.
Sisemus
.jpg)
Mošee sisemus on suurejooneline. Keskse saali pindala on umbes 2200 m². Kaksteist sisemist piilarit jagab ruumi privaatsemateks osadeks.[1] Kuigi saal on suur, loob valgustus ja liigendus hämara, rahuliku ja intiimse õhkkonna.[6][7] Suur mošee erineb oma avarusega hilisematest osmanite mošeedest, kus on tähelepanu pööratud pigem kõrgusse suunatud ruumikusele.[7]
Uste telgede ristumiskohas asub suur purskkaev (şadırvan), kus sooritatakse palve-eelset rituaalset pesemist. Selle kohal paiknev klaaskuppel annab suurema osa siseruumide valgusest.[4][1][2][6] Mošee edelaosas on 1903. aastal rajatud purskkaev, mis eemaldati 1959. aasta renoveerimise käigus, kuid taastati aastatel 1993–1994 algupärasel kujul.[4]
Nii seintel kui ka piilaritel on oma aja kuulsaimate kalligraafide meistriteosed. Suure mošee kalligraafilised kaunistused on maailma rikkalikumate ja hinnatumate seas. Seinu ja piilareid kaunistab kokku 41 meistri 192 kalligraafilist teost.[1] Piilaritel on kirjas Allahi 99 nime diwani ja kufi stiilis. Nende kõrval on 19. sajandist pärinevad barokkdekoratsioonid.[5]
Mošee meisterlikult nikerdatud uksed ja minbar on valmistatud pähklipuust. Miḩrāb'ist paremal on klaasiga eraldatud minbar, mis on valmistatud puidust ilma kinnitusvahendeid kasutamata. Selle pinda katavad rikkalikud kuldsed kaunistused. Minbar'i külgedel on tähistaevast kujutavad nikerdused.[1][5][6]
Minbar'ist paremal olevas klaaskapis säilitatakse 1516. aastast pärinevat Kaaba ust katnud kangast. Väidetavalt toodi see 1517. aastal Mekast kingituseks sultan Selim I-le.[8]
Bursa sai 14. sajandil Osmanite riigi pealinnaks.[9] Suurest mošeest sai riigi tähtsaim mošee.
Suur mošee ehitati aastatel 1396–1399 Osmani sultani Bayezid I korraldusel.[4][2][1] Legend räägib, et sultan oli lubanud 1396. aastal pärast võitu Nikopoli lahingus ehitada 20 uut mošeed, kuid asendas need ühe 20-kuplilise mošeega.[7][6] Ehitis on valdavalt seldžuki stiilis, millega seguneb ka üksikuid varajase osmani stiili elemente.[1] Mošee arhitekt oli oletatavalt Ali Neccâr.[4]
Esialgu püstitati ainult läänepoolne minarett, idapoolse laskis 15. sajandil juurde ehitada sultan Mehmed I.[1] Et selle jaoks ruumi saada, lammutati kõrval asuva ajaloolise Emir Hani tallid.
Timur süütas mošee 1402. aastal põlema, hoone kannatas tulekahjudes teadaolevalt ka vähemalt 1493. ja 1889. aastal.[5] Suuri purustusi tekitas 1855. aasta maavärin.[10] Sellele järgnenud ülesehitustööd juhtis arhitekt Léon Parvillée.[5] Taastada tuli muu hulgas 18 kuplit. Parvillée asendas taastustööde käigus algselt puidust ja pliist valmistatud minarettide tornikiivrid kivikiivritega.[5] Viimane ulatuslikum taastamistöö tehti 1959. aastal.[5]
Legendi järgi sai Bursa mošeest alguse traditsiooniline türgi varjuteater.[2]
Üks lugu räägib mošee rajamisel osalenud ehitustöölistest Karagözist ja Hacivatist, kellel põhinevad kuulsad varjuteatri tegelased. Legendi järgi oli Karagözil ja Hacivatil olnud komme kaaslaste tööd oma naljade ja veiderdamisega häirida. Lõpuks olevat see hakanud töö edenemist segama ja ärritatud sultan lasknud mehed hukata.[1]
Teine legend räägib, et kohal, kuhu mošee taheti ehitada, seisis maja. Selle omanik oli vana naine, kes ei olnud nõus kodust lahkuma. Siis aga sai ta unes ilmutuse, misjärel müüs oma maa sultanile. Tema auks ehitati mošee purskkaev täpselt sellele kohale, kus tema maja oli seisnud.[1]
Idapoolne minarett
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
