Bonifatius II (ka Bonifacius II) oli paavst 530–532. Ta oli 55. paavst.
| Bonifatius II | |
|---|---|
| Valitsemisaja algus | 17. september või 22. september 530 |
| Valitsemisaja lõpp | 17. oktoober 532 |
| Eelkäija | Felix IV |
| Järeltulija | Johannes II |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 17. oktoober 532 |
| Surmakoht | Rooma |
Bonifatius sündis "Liber Pontificalise" järgi Roomas Sigisbuldi pojana. Ajaloolased peavad teda isa nime alusel esimeseks germaani päritolu paavstiks, kes arvatavasti oli idagoot.
Ta pärines rikkast suguvõsast ja sai Felix IV ajal ülemdiakoniks (kardinaldiakoniks).
Bonifatius II nimetati Felix IV poolt järeltulijaks, kes andis talle surivoodil oma palliumi. Felix IV surma järel 17. septembril või 22. septembril 530 toetasid Bonifatiust Lateraani palees 10 preestrit. Bonifatius II pühitseti ametisse 22. septembril Santa Maria in Trastevere kirikus.
60 Rooma preestrit ei tunnustanud Felix IV otsust määrata endale järeltulija ja valisid Lateraani basiilikas pärast paavsti matuseid ametisse diakon Dioscoruse.
Pärast Dioscoruse surma 14. oktoobril otsustasid tema järgijad toetada Bonifatiust. Paavst pidas 27. detsembril 530 sinodi, kus Dioscorus mõisteti hukka, teda süüdistati simoonias, tema järgijad kinnitasid oma truudust Bonifatiusele ja tunnistasid oma süüd Felix IV otsuse ignoreerimisel.
Konstantinoopoli patriarh Epiphanios tagandas aastal 531 ametist Larissa piiskopi Stephanose. Stephanos kaebas patriarhi otsuse edasi paavstile. Bonifatius II tühistas detsembris 531 peetud sinodil patriarhi otsuse ja kinnitas, et Larissa piiskopi metropoliidiks on paavstlik vikaar Thessaloníki metropoliit.
Bonifatius II määras "Liber Pontificalise" järgi aastal 531 Roomas peetud sinodil oma järeltulijaks diakon Vigiliuse. Ta kohustas Rooma vaimulikkonda oma otsust heaks kiitma.
Kuna paavsti otsus põhjustas ulatuslikku kriitikat, tühistas Bonifatius II selle järgmisel sinodil ja põletas vastava dokumendi.
Bonifatius II kinnitas 25. jaanuaril 531 Orléansi II kirikukogu otsused, millega tauniti semipelagianismi. Arles'i metropoliit Caesarius saatis eelnevalt preester Armeniuse paavsti juurde, et saada kirikukogu otsustele ametlikku toetust.
Bonifatius II sätestas missa pidamist Jeesus Kristuse haavade auks.
Tema ajast on teada üks kardinal, hilisem paavst Johannes II.
Aafrika piiskopid saatsid paavstile palve kinnitada Kartaago peapiiskopi õigused priimasena. "Liber Pontificalise" järgi kohustas Bonifatius II Kartaago peapiiskoppi oma tegevuses paavstiga konsulteerima.
Bonifatius II toetas vaimulikke näljahäda ajal.
Bonifatius II suri 17. oktoobril 532 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
- Louis Duchesne: La succession du pape Félix IV. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire. École Française de Rome" 3, 1883: 239–266.
- Adolf von Harnack: Der erste deutsche Papst (Bonifatius II) und die beiden letzten Dekrete des römischen Senats. "Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften". 1924: 24–42.
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Artikkel Bonifatius II kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Bonifatius II kohta. (inglise keeles)
- Konsistoorium.
- Bonifatius II kirjad.
| Eelnev Felix IV |
Rooma paavst 530–532 |
Järgnev Johannes II |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
