Beļava mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Beļava mõis (saksa keeles Kortenhof, läti keeles Beļavas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas Pilskalnsi külas.
.jpg)
Rootsi ajal kuulus mõis Bülowitele, nende järgi on mõis ka nime saanud. Aastal 1683 sündis seal Magdalene Elisabeth von Hallart, kellest kujunes Vidzeme vennastekoguduste tähtis toetaja. Põhjasõja järel läks mõis Bergide suguvõsa valdusse, need püstitasid aastal 1750 ka mõisa barokkstiilis häärberi. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg lasi mõisa parki rajada kõigile jumalatele pühitsetud kabeli. Agraarreformi järel asutati mõisa häärberisse kohalik kool.
Beļava mõisakompleks on arhitektuurimälestistena riikliku kaitse all (park, häärber).[1] Sealne vanim ehitis on häärber, ülejäänud osa mõisakompleksist rajati XIX sajandil ja ehitati sajandi lõpus või XX sajandi alguses ümber. Häärberis asus võõrandamise järel vallakool, tänapäeval asub seal kohalik algkool.
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Nagliena mõisaga 9 ja 3/8 adramaad, sellele allus 290 mees- ja 319 naishinge.[2]
Agraarreformi eel aastal 1920 kuulus mõisale 1456 hektarit maad.
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis – Blankekaln.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
