From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Bellingshauseni meri on Vaikse ookeani (või ka Lõuna-Jäämere) ääremeri Antarktise rannikul Antarktika poolsaare (Grahami maa (läänes; umbes 70. meridiaan) ja Thurstoni saare (läänes) vahel. See piirneb läänes Amundseni merega (tinglik piir on ligikaudu 100. või 105. meridiaan). Selle äärde jääb Ellsworthi maa Eightsi ranniku ja Bryani rannikuga. Kaugemale põhja jääb Lõuna-Ameerika.
Mere osad on Ronne laht ja Marguerite'i laht[1].
Meres paiknevad Antarktika suurim saar Aleksander I maa (idas), Peeter I saar, Charcot' saar, Latady saar, Rothschildi saar ja Smyley saar.[1]
Merepõhja põhjaosas on kuni 1500 m kõrgused järsud De Gerlache'i mäed.[1]
Mere pindala on umbes 487 000 km², suurim sügavus 4115 m.
Kliima on karm. Ilm on pilves. Sagedased on tuuled ja udud. Suurema osa aastast (suurem osa merest aasta läbi[1]) on Bellingshauseni meri kaetud ujuva liustikujää ja lume ning jäämägedega.
Antarktika poolsaare lähedal on tsüklonite keskmine läbimõõt umbes 370 km. Paljud tsüklonid liiguvad Bellingshauseni merelt kirdesse Drake'i väina poole ning toovad sinna karmi ilma. El Niño ajal aga on Bellingshauseni mere kohal ebatavaliselt kõrge õhurõhk. See tingib suurema voolu põhja poole mere lääneosas ja suurema temperatuurigradiendi Antarktise rannikul. See omakorda tingib Antarktika poolsaare lõunaosa poole suunduvate madalrõhusüsteemide kujunemise.[1]
Jää ulatus Bellingshauseni merel on viimastel kümnenditel kahanenud umbes 8% kümnendis. Et aga Rossi merel on jää ulatus kasvanud kiirusega umbes 7% kümne aasta jooksul, on oletatud, et jää on migreerunud Bellingshauseni merest Rossi merre.[1]
Pikemalt artiklis Eltanini asteroidHilis-Pliotseenis umbes 2,15 miljonit aastat tagasi kukkus sinna Eltanini asteroid[2].
Bellingshauseni meres elavad lonthülged ja Adélie pingviinid. Üks viimaste kahest asurkonnast talvitub Bellingshauseni mere paakjääl.[1]
Meri on nime saanud Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi. Tema juhitud ekspeditsioon jõudis 1819[1] või 1821[viide?] esmakordselt sellele merele.
