Bagdadi raudtee
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bagdadi raudtee (türgi keeles Bağdat Demiryolu, araabia keeles سكة حديد بغداد, saksa keeles Bagdadbahn, prantsuse keeles Chemin de Fer Impérial Ottoman de Bagdad) rajati aastatel 1910–1940, et ühendada Saksa Riigi keskus Berliin tollase Osmanite Riigile alluva Bagdadi vilajeti keskuse Bagdadiga. Eesmärgiks oli ehitada Pärsia lahe äärde sakslaste käsutatav sadam ning luua vaba ligipääs Saksa koloniaalimpeeriumile.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c4/Baghdad_Railway_LOC_04665u.jpg/640px-Baghdad_Railway_LOC_04665u.jpg)
Projekti lõpuleviimine võttis mitu aastakümmet ja Esimese maailmasõja puhkedes oli raudtee kavandatud eesmärgist veel ligi tuhande kilomeetri kaugusel. Versailles' rahuleping katkestas sakslaste õiguse raudteele, kuigi seda arendati Türgi, Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia rahastajate toel edasi. Viimane lõik Bagdadini ehitati 1930. aastate lõpus. Esimene rong, mis İstanbulist sõitis Iraagi kuningriigi pealinna Bagdadi, väljus 1940. aastal.
Enamik raudteest on tänapäeval läbitav, kuigi see leiab vähest kasutust.