![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Banquet_Euaion_Louvre_G467_n2.jpg/640px-Banquet_Euaion_Louvre_G467_n2.jpg&w=640&q=50)
Aulos
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aulos (vn kr αὐλός, mitmuses αὐλοί auloi[1]) oli vanakreeka puhkpill, mida on tihti kujutatud kunstis ja leitud arheoloogilistel väljakaevamistel.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7e/Britannica_Aulos_Beak_Mouthpiece.jpg/70px-Britannica_Aulos_Beak_Mouthpiece.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/51/Britannica_Aulos_Plagiaulos.jpg/640px-Britannica_Aulos_Plagiaulos.jpg)
On tõendeid mitut tüüpi auloste kohta. Ühe toru ja ilma lesthuulikuta instrumenti nimetati monaulos (μόναυλος –μόνος 'üksik'). Ühe toruga pill, mida hoiti horisontaalselt, nagu tänapäeval flööti, oli plagiaulos (πλαγίαυλος – πλάγιος 'külgsuunas'). Kõige tavalisem aulosetüüp oli lesthuulikuga. [2] Arheoloogilised leiud, joonistused ja muud tõendid näitavad, et see oli tavaliselt kahekordne lesthuulik, nagu oboel.[3]
Kuigi aulos on tihti ekslikult tõlgitud kui 'flööt', kirjeldati selle kõla "läbilõikava, pealetükkiva ja ärritavana"[4], sarnanedes rohkem torupilliga. Seda võidi kasutada sõjaväemuusika esitamiseks, kuid sagedamini on seda kujutatud muudes situatsioonides. Selle mäng saatis füüsilisi ajaviiteid nagu näiteks maadlus, kaugushüpe, kettaheide, samuti ohverdamisi.[3]
Kuigi aristokraadid, kellel oli palju vaba aega, harrastasid mõnikord aulosemängu, seostati pärast viiendat sajandit aulost peamiselt professionaalsete muusikutega, tihti ka orjadega.