Audriņi vald
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Audriņi vald (läti keeles Audriņu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ozolmuiža, Sakstagalsi, Kantinieki, Ilzeskalnsi, Dricāni ja Vērēmi vallaga ning Rēzekne linnaga.
![Thumb](#/media/Fail:Piemineklis_"II_Pasaules_kara_fašisma_upuru_piemiņai_2.-4.01.1942",_Audriņi,_Audriņu_pagasts,_Rēzeknes_novads,_Latvia_-_panoramio.jpg)
Valla pindala on 67 km². 2011. aastal oli seal 1099 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 949 inimest. Valla halduskeskus on Audriņi küla. Vallamaja asub aadressil Krasuhas iela 1A k-1, vallavanem on Aleksandrs Bindemanis.[2]
Valda jääb Rēzekne lennuväli, seal asub ka lennujaama teenindav radar.
Valla suurim jõgi on Rēzekne jõgi. Teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Liužonka ja Živuha.
Vald jääb Latgale kõrgustikule, sealne maasik on metsa- ja järverohke. Järvedest suurim on Puderova järv (9,7 hektarit). Kõrgeim koht asub Hvorobina külas (179,3 meetrit).
Aastal 1945 moodustati Makašēni vallas Puderi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Puderi külanõukoguga likvideeritav Vusari külanõukogu. Aastal 1962 liideti sellega veel likvideeritav Makašēni külanõukogu, ent Ausma kolhoosi alad liideti Dricēni külanõukoguga. Ühtlasi nimetati külanõukogu ümber Audriņi külanõukoguks. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Mežārese külanõukogu, ent Gailumi sovhoosi maad ja veel veidi alasid liideti Gailumi külanõukoguga. Aastal 1981 liideti külanõukoguga osa Dricēni külanõukogu alasid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Aastal 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Nautrēni allüksusesse.[4]
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all mälestusmärk Audriņi küla elanikele ja Kuciņi muinaskalmed ehk Rootsi hauad või Sõjahauad.[5] Kohaliku kaitse all on Puderova vanausuliste palvemaja.[6]
Aastal 2011 elas vallas 377 lätlast, 689 venelast, 7 valgevenelane, 11 ukrainlast, 5 poolakat ja 4 leedulast.[7]
Valla keskus Audriņi on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 435 elanikku. Staatusega mazciems on Krupi 42 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Asači 18 elanikuga aastal 2022, Davidovka 10 elanikuga aastal 2022, Drebeji, Fiļkina 8 elanikuga aastal 2022, Goruškas 10 elanikuga aastal 2022, Greivuļi 51 elanikuga aastal 2022, Hvorobina 4 elanikuga aastal 2022, Janīši 2 elanikuga aastal 2022, Jegorovka 10 elanikuga aastal 2022, Jiuseri 18 elanikuga aastal 2022, Kaļvi 10 elanikuga aastal 2022, Kaulači 13 elanikuga aastal 2022, Kļovi 11 elanikuga aastal 2022, Krīvmaizes 6 elanikuga aastal 2022, Kucines 19 elanikuga aastal 2022, Lielā Puderova 68 elanikuga aastal 2022, Līpūri 3 elanikuga aastal 2022, Lounīki 2 elanikuga aastal 2022, Mazā Fiļkina 4 elanikuga aastal 2022, Mazā Puderova 42 elanikuga aastal 2022, Mazie Kaulači 11 elanikuga aastal 2022, Mežarejas 27 elanikuga aastal 2022, Miurinīki 16 elanikuga aastal 2022, Muhi 9 elanikuga aastal 2022, Novaja 4 elanikuga aastal 2022, Pustoška 8 elanikuga aastal 2022, Samrekovka 11 elanikuga aastal 2022, Seiļi 1 elanikuga aastal 2021, Silinīki 8 elanikuga aastal 2022, Skredeļi 21 elanikuga aastal 2022, Staudži 3 elanikuga aastal 2022, Strankaļi 13 elanikuga aastal 2022, Šuļohi 2 elanikuga aastal 2021, Zarečje 13 elanikuga aastal 2022, Zeltiņi 13 elanikuga aastal 2022, Zīmeļi 1 elanikuga aastal 2022, Tabakirkas 3 elanikuga aastal 2022 ja Vabaļi 11 elanikuga aastal 2022.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
