Arvid Stålarm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Arvid Eriksson Stålarm (umbes 1549 Lindö – mai 1620 Gripsholmi loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Arvid Stålarm sündis Lindö ja Grabbacka mõisniku, riiginõuniku Erik Arvidsson Stålarmi (suri 1566) ja Beata Nilsdotter Grabbe pojana. Tema isa õde Elin Arvidsdotter oli abielus Henrik Klasson Horniga.
Ta oli aastatel 1581–1582 asehaldur Ivangorodis ja 1583 Nyslotti läänis[1], 1592–1597[2] Narva asehaldur.
1595 osales ta palgasõdurite pealiku ja Narva asehaldurina Täyssinä rahu sõlmimisel.[3]
Sigismundi ja hertsog Karli vahelise võimuvõitluse ajal määras Sigismund ta 1597 surnud Klas Eriksson Flemingi asemele Soome asehalduriks, kuid tagandati pärast Karl IX võimuletulekut ametist ja viibis aastaid vangis. Soome aadelkonna palvel vabastati ta 1602. aastal vangistusest ja määrati Liivimaal sõdivate väeüksuste ülemjuhatajaks.
1604. aastal toimunud Paide lahingu kaotuse pärast mõisteti ta süüdi ja talle määrati surmanuhtlus, mida aga täide ei viidud. Tema ülejäänud elu möödus vangistuses Gripsholmi lossis, kus ta 1620. aasta mais suri.