From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Apatin (serbia keeles Апатин, Apatin) on linn Serbias Vojvodinas Lääne-Bačka ringkonnas, Apatini valla keskus.
| Apatin | |||
|---|---|---|---|
| |||
 Apatini vapp
| |||
Pindala: 381 km²  | |||
| Elanikke: 19 300 (2002) | |||
| Koordinaadid: 45° 40′ N, 18° 59′ E | |||
  | |||
Apatin asub Doonau vasakkaldal. Teisel pool jõge asub Horvaatia. Linna geograafilised koordinaadid on 45° 40' põhjalaiust ja 18° 59' idapikkust.
Apatini linnas on (2002. aasta seisuga) 19 289 elanikku. Valla elanikest elab Apatinis üle poole.
Nime Apatin kasutatakse ka saksa, ungari ja rumeenia keeles. See nimi tuleb vormist "Opaty", mille all Kalocza piiskop linna esimest korda 1011. aastal mainis.
Apatini soodne asend Doonau ääres, viljakas pinnas, jõeni ulatuvad metsad ning rikkalik jahi- ja kalasaak on Apatini kanti alati inimesi meelitanud. Eelajaloolisel ajal elasid seal sarmaadid, keldid ja goodid ning kõiki rahvaid pole suudetud veel kindlaks määratagi.
1. sajandil vallutas piirkonna Rooma riik ja rajas Apatini kohale vallikraavidega ümbritsetud sõjalise kindlustuse. Apatin kuulus Pannooniasse.
6. sajandil asusid sellesse piirkonda slaavlased, 10. sajandil ungarlased. Moodustus ungari-slaavi segarahvastikuga piirkond, kus kummalgi rahvusel olid omad asulad.
1417 mainiti Apatinit Stefan Lazarevići omandusena. Lazarević krooniti 1402 Serbia despoodiks.
1526–1527 kuulus Apatin imperaator Jovan Nenadi vähe aega kestnud riigile ja varsti pärast seda asi Osmanite impeeriumi osaks. Kogu türklaste võimu ajal elasid Apatinis põhiliselt serblased.
17. sajandi lõpul läks Apatini ümbruskond Habsburgidele. 1690 toimus Arsenije Čarnojevići juhtimisel serblaste massiline põgenemine Türgi aladelt ja paljud serblased asusid elama Apatini piirkonda.
1748 algas sakslaste sisseränne. Saksa asunikud tõrjusid serblased Apatinist välja peamiselt jõu abil. Saksa asunike kogunemiskeskus oli Ulm ja sealt sõitsid nad Apatinisse Doonaud mööda nagu mujalegi Vojvodinasse. Sadama lähedusse rajati katoliku kirik ja linna keskväljak. Sel ajal hakkas linnas kinnisvara väärtus kasvama. 1760 sai Apatin linna õigused.
1756 rajati Apatinisse õllepruulikoda ja viinavabrik. Apatinska pivara on üks suurimaid Serbia õlletootjaid.
18. sajandi lõpul hävitas katastroofiline üleujutus vana linnaväljaku ja laostas pooled linlased. Apatini uus keskväljak rajati õllepruulikojast loodesse. Sellega hakkas linn võtma sellist kuju, nagu tal on tänapäeval. 19. sajandi algul oli linnas majanduse õitseng arenenud kaubanduse, käsitöö ja laevaehituse tõttu.
1848–1839 kuulus Apatin Serbia vojevoodkonda, mis oli aerblaste autonoomne piirkond Austria keisririigis. 1849–1860 kuulus ta Austria provintsi, mille nimi oli Mall:Serbia ja Tamiš Banati vojevoodkond. 1860 lülitati ta äsjamoodustatud Ungari kuningriigi koosseisu.
1869 rajati mitu panka ja see võimaldas tööstusel arenema hakata. Hulgaliselt rajati telliselööve, mille toodetud telliseid kasutati nii Viinis kui Pestis. 1912 jõudis Apatinisse raudtee.
1918 läks Apatin Serbia kuningriigi koosseisu, hiljem Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriiki. Alates 1929 kuulus ta Jugoslaaviasse.
1941 okupeeriti kogu Vojvodina ja ühendati Ungariga. 24. oktoobril 1944 vabastasid linna Jugoslaavia partisanid. Jugoslaavia vabastamise antifašistlik nõukogu kuulutas Apatini sakslastest elanikud rahvavaenlasteks. Nimepidi on teada 2074 inimest, kes kas tapeti või NSV Liitu deporteeriti.
Apatin sai osaks Jugoslaavia Vojvodina autonoomsest ringkonnast. Alates 2006 kuulub Apatin Serbia koosseisu.
Linna jalgpalliklubi FK Mladost Apatin mängib Serbia kõrgliigas, käsipalliklubi RK Apatin mängib Serbia teises liigas.
Apatin oli Teise maailmasõjani sakslaste asula. 1820 oli linnas 5389 elanikku, neist 5316 olid sakslased. Tänapäeval on linnaelanikest sakslasi alla 1%.
2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli linlastest 72,41% serblased, 5,01% rumeenlased, 4,39% ungarlased, 3,41% horvaadid, 3,17% lõunaslaavlased, 1,91% mustlased, 0,74% sakslased ja 0,52% tšernogoorlased. Ülejäänud rahvuste esindajad moodustasid ülejäänud 8,44%.
Kui võrrelda Apatini rahvuslikku koosseisu Apatini valla rahvusliku koosseisuga, on vallas ungarlaste ja horvaatide osakaal märgatavalt suurem (mõnes asulas moodustab emb-kumb neist isegi absoluutse enamuse) ning serblaste ja rumeenlaste osakaal märgatavalt väiksem kui linnas. Siiski on serblased ka vallas absoluutses enamuses.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Apatin |
