Analüütiline propositsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse[1] eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Analüütilise otsustuse mõiste on ebaselge[2], kuid prototüüpseks määratluseks võib Kanti eeskujul võtta kriteeriumi: propositsioon on analüütiline parajasti siis, kui selle propositsiooni predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on vallalised" osutub selle definitsiooni järgi analüütiliseks, sest 'vallalisuse' mõiste sisaldub 'poissmehe' mõistest. Kuid üldjuhul ei ole võimalik välja tuua propositsiooni subjekti ja predikaati, sellepärast defineeritakse analüütiline propositsioon kui propositsioon, mille tõeväärtus sõltub ainult selle sõnalises väljenduses kasutatavate väljendite tähendusest. Näiteks saab väljendite tähenduse põhjal öelda, et propositsioon, mida väljendab lause "Kõik poissmehed on vallalised", on tõene.[3][4]