Analüüsiv vaatlus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Analüüsiv vaatlus, sisevaatlus või läbinägemine ehk vipassana (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan) on budismis üks kahest kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, paali keeles samatha, sanskriti keeles śamatha).
Theravaada traditsioonis on analüüsiv vaatlus enamasti määratletud olemasolu tunnuste kaudu, milleks on püsitus, kannatus ja isetus.[1]
Mahajaanas on seda mõistet seostatud tühjuse ja buda-loomusega.[2]