Amt Neuhaus

Amt Neuhaus on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis. Valla pindala on 237,16 km². 31. detsembril 2017 elas seal 5239 inimest. Amt tähendab saksa keeles "omavalitsusüksust". Algne "omavalitsusüksus Neuhaus" eksisteeris vähemalt alates 17. sajandist kuni 1885. aastani, järjekorras osa Saksi-Lauenburgist (mis lakkas olemast 1689. aastal), Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnast (1689–1810), Hannoveri kuningriigist (1814–1866) ja Preisimaa Hannoveri provintsist (1866–1885).

Amt Neuhaus
Pindala: 237 km²[1]
Elanikke: 5320 (31.12.2022)[2]
Koordinaadid: 53° 17′ N, 10° 56′ E
Valla asend Lüneburgi kreisis

Õhuvaade külakeskusele

1885. aastal kaotas Preisimaa Neuhausi omavalitsuse, kuigi ala jäi Hannoveri provintsi osaks. Kuid 1945. aastal annekteeriti endise valla ala Mecklenburgi ja sai seega Nõukogude okupatsioonitsooni osaks, kuna asus Elbe paremal kaldal, ja sai seega koos endiste Blankenburgi krahvkonna ja Calvörde vallaga üheks väheseks Hannoveri provintsi (aastast 1946 Alam-Saksi) väikestest aladest, mis olid aastatel 1949–1990 Ida-Saksamaa osad.

Pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal korraldasid vallad, mis olid kunagi 1885. aastani moodustanud Neuhausi, kiiresti referendumi Mecklenburgist lahkumiseks ja 1992. aastal Alam-Saksimaale naasmiseks ühendatud vallana, mis traditsioonide tõttu võttis vana nime Amt Neuhaus, või "omavalitsusüksus Neuhaus". See on seega ainus osa endisest Ida-Saksamaast, mis on tänapäeval osa liidumaast, mis külma sõja ajal kuulus Lääne-Saksamaa hulka.

Ajalugu

Idakolonisatsiooni käigus sai tänapäevase Amt Neuhausi ala Saksimaa hertsogiriigi osaks. Ala sai nimeks Land Darzing, kui üheskoos valitsevad Saksi hertsogid Albrecht II ning tema vennapojad Albrecht III, Erich I ja Johann II jagasid Saksimaa enne 20. septembrit 1296 Saksi-Lauenburgiks ja Saksi-Wittenbergiks. Land Darzing oli siis osa Saksi-Lauenburgist, mida kõnekeeles ka Alam-Saksimaaks kutsuti.

Hertsogilossi dat Nyehus (uus maja) on esmamainitud 1369. aastal. Lossi nimi sai samaväärseks Neuhausiga, mis on tänapäevase Amt Neuhausi osa. See teenis leskhertsoginna Katharina, Magnus I lese eluasemena kuni tema surmani. 1600. aasta paiku taastas hertsog Franz II Neuhausi lossi. 1616. aastal põles Lauenburgi hertsogiloss, mille ehitamist alustas aastatel 1180–1182 hertsog Bernhard I, maha ja hertsog Franz II kasutas siis oma elukohana Neuhausi lossi. 23. mail 1624 abiellus Franzi tütar Sophie Hedwig Neuhausi lossis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsogi Philippiga.

1619. aastal viis äsja võimule saanud hertsog August, Franz II poeg, Saksi-Lauenburgi pealinna Neuhausist Ratzeburgi, kuhu see ka jäi. Neuhausi loss läks Augusti noorema venna Franz Karli ja tema naise Brandenburgi Agnese kätte, viimane oli kuurvürst Johann Georgi tütar.

Pärast seda, kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog Georg Wilhelm vallutas Saksi-Lauenburgi ja võttis de facto trooni, tõkestades 1689. aastal hertsoginna Anna Maria Franziska von Sachsen-Lauenburgi trooniletõusu, seisis Neuhausi loss tühjana. See tehti 1698. aastal maatasa ja kive kasutati jahimaja ehitamiseks Göhrdesse. Lüneburg-Celle ja Saksi-Lauenburg läksid 1705. aastal pärandina uuele Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale (kõnekeeles Hannoveri kuurvürstkond).

Pärast Prantsuse võitu kuurvürstkonna üle sai Neuhausi ala 1810. aasta alguses osaks üürikesest Vestfaali kuningriigist, moodustades osa selle Alam-Elbe departemangust. Kui pärast Suurt Prantsuse sõda lõviosa Saksi-Lauenburgist Hannoverist 1815. aastal eraldati, jäi Neuhausi ala siiski Hannoverile, mis oli aasta varem ülendatud Hannoveri kuningriigiks. Pärast seda, kui Preisimaa annekteeris Hannoveri, sai Neuhausist 1866. aastal uue Hannoveri provintsi osa. Preisi stiilis kreisihalduse sisseviimisel Hannoveris 1. aprillil 1885 sai Neuhausi alast Bleckede kreisi osa, mis liideti 1. oktoobriol 1932 Lüneburgi kreisiga.

Ida-Saksamaa piirikontrolli tsoonis lammutatud Vockfey majade mälestusmärk

Liitlaste okupatsiooniga Saksamaal muutus olukord taas. Algsel Briti okupatsioontsoonil Saksamaal ei olnud silda Hannoveri provintsi lõviosa (Elbest lõunas) ja Amt Neuhausi ala (Elbest põhjas) vahel, nii loovutasid britid Neuhausi ala Mecklenburgi liidumaale Nõukogude okupatsioontsoonis Saksamaal. Koos ülejäänud Mecklenburgiga sai ala 1949. aastal Ida-Saksamaa osaks. Ida-Saksa kontrolltsoon piki Saksamaa sisepiiri, suletud 1952. aastast, tegi Lääne ja Elbe kaldad Neuhausi ala elanikele kättesaamatuks. Perekonnad, keda arvati elavat piirile liiga lähedal, evakueeriti ja nende majad lammutati, sealhulgas osa Vockfey külast.

Esimene parvlaev ületamas taasavatud piiri Elbe jõel 16. novembril 1989, taustal Ida-Saksa piiritarad ja vaatetornid.

Pärast kommunistliku režiimi langemist Ida-Saksamaal 1989. aastal (Die Wende) toimusid esimesed demokraatlikud kohalikud valimised 1990. aasta mais. Tänapäevane Amt Neuhausi vald koosnes siis kaheksast iseseisvast vallast: Dellien, Haar, Kaarßen, Neuhaus, Stapel, Sückau, Sumte ja Tripkau. Need said 1990. aasta oktoobris taastatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa osaks. 31. märtsil 1992 moodustasid kaheksa valda uue Amt Neuhausi ühisvalla osad. Kõik kaheksa äsja valitud vallavolikogu otsustasid ühehäälselt taasühineda Lüneburgi kreisiga, mis 1946. aastast oli kuulunud Lääne-Saksa Alam-Saksi liidumaa koosseisu.

Liidumaadevahelises lepingus leppisid mõlemad pooled kokku eraldada Amt Neuhaus 30. juunil 1993 Mecklenburg-Vorpommernist, millal see annekteeriti Alam-Saksimaasse. Leping hõlmas ka ajaloolist Mecklenburgi küla Niendorfi, mis kuulus 1. jaanuarist 1974 Sumtesse, ja Lõuna-Elbe Bleckede linna Põhja-Elbe eeslinnu, mis taasühendati samuti pärast nende eraldamist brittide poolt 1945. aastal.

30. juunil vähenes Amt Neuhausi osavaldade arv kuuele, enne kui ülejäänud unitaarvallaks ühinesid. Elbe sillaga Darchau ja Neu Darchau vahel on kavandamisjärgus kindel tänavaühendus Amt Neuhausi ja ülejäänud Alam-Saksimaa vahele. Referendumil 7. juunil 2009 hääletasid Amt Neuhausi elanikud liitumise poolt Bleckede linnaga. Kuid Bleckede otsustas alles 2017. aastal.

Külad ja paikkonnad Amt Neuhausis

Poolpuitraamiga luteri kirik Tripkaus

Vald koosneb järgmisest seitsmest osast: Dellien, Haar, Kaarßen, Neuhaus, Stapel, Sumte ja Tripkau. Nende koosseisu kuuluvad järgmised asulad ja kohad: Banke, Bitter, Bohnenburg, Brandstade, Darchau, Dellien, Gosewerder, Gülstorf, Gülze, Gutitz, Haar, Herrenhof, Kaarßen, Klein Banratz, Konau, Krusendorf, Laake, Laave, Neu Garge, Neuhaus, Niendorf, Pinnau, Pommau, Preten, Privelack, Raffatz, Rassau, Rosien, Stapel, Stiepelse, Stixe, Strachau, Sückau, Sumte, Tripkau, Viehle, Vockfey, Wehningen, Wilkenstorf ja Zeetze.

Keel

Alamsaksa keele põhjamurret räägitakse ikka veel laialdaselt Amt Neuhausis.

Sõpruslinn

• Ryn, Poola

Tuntud inimesi

• Anna Maria Franziska von Sachsen-Lauenburg (1672–1741), Saksi-Lauenburgi hertsoginna ja pärijanna
• Carl Peters (1856–1918), Saksa poliitik, poliitika ja aktuaalsete küsimuste kommenteerija, kolonialist ja Aafrika-uurija
• Werner Conze (1910–1986), ajaloolane
• Jürgen Schult (1960–), Saksa kergejõustiklane ja kettaheite maailmarekordi omanik aastatel 1986–2024

Viited

1. GeoNames
2. Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

• www.amt-neuhaus.de