![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f4/Great_Siege_Monument_and_temporal_Daphne_Caruana_Galizia_Monument_03_%2528cropped%2529.jpg/640px-Great_Siege_Monument_and_temporal_Daphne_Caruana_Galizia_Monument_03_%2528cropped%2529.jpg&w=640&q=50)
Ajakirjandusvabadus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ajakirjandusvabadus ehk pressivabadus (inglise keeles freedom of the press) on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus eri meediumites, nii elektroonilises kui ka trükimeedias. Kuigi pressivabaduse korral ei sekku riik ajakirjanduse tegevusse, võib pressivabaduse säilitamine sõltuda siiski põhiseaduslikest või muudest õiguslikest nõuetest.
![]() | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse. Lisateavet artikli arutelust |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f4/Great_Siege_Monument_and_temporal_Daphne_Caruana_Galizia_Monument_03_%28cropped%29.jpg/320px-Great_Siege_Monument_and_temporal_Daphne_Caruana_Galizia_Monument_03_%28cropped%29.jpg)
Ajakirjandusvabadust võib pidada üheks demokraatliku ühiskonna lahutamatuks ja vajalikuks osaks. Selle ülesanne on luua võimalus jagada informatsiooni ja levitada erinevaid vaateid.[1]
Sõltuvalt vajadusest kaitsta riigi huve on valitsusel võimalik otsustada, millised materjalid on avalikud ja millised avalikustamise eest kaitstud. Nii peab osa valitsusi oluliseks valitsemise läbipaistvust avalikkusele, aga teised eelistavad riigi huvides teabevabadust õigusaktidega piirata. Iga aasta 3. mail tähistatakse ülemaailmset pressivabaduse päeva.