Kohtla-Järve linnaosa From Wikipedia, the free encyclopedia
Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa. Asub Jõhvist lõunas.
Ahtme oli iseseisev linn 1953–1960 ja 1991–1993.[3]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmel 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%).[4]
Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Varem tegutses seal Kohtla-Järve Soojusele kuuluv Ahtme soojuselektrijaam.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1948 seadlusega anti varasemale Ahtme asulale töölisalevi staatus.[5] Seoses Jõhvi maakonna moodustamisega arvati Ahtme töölisalev 25. veebruarist 1949 Virumaa koosseisust Jõhvi maakonda. Seoses maakondade likvideerimise ja maarajoonide moodustamisega arvati Ahtme töölisalev 26. septembrist 1950 Jõhvi rajooni.
17. oktoobrist 1953 sai Ahtme rajoonilise alluvusega linna staatuse Jõhvi rajoonis.[6]
Ahtme on Kohtla-Järve kagupoolseim linnaosa ja jaotub nn Uus-Ahtmeks ja sellest kagu poole jäävaks Vana-Ahtmeks. Viimase lähedusse jääb linnaosa tööstustsoon (Ahtme soojuselektrijaam, Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat)[7] ning kaks kaevandust (Ahtme kaevandus). Ahtme regulaarse tänavavõrguga esimese ehituspiirkonna teljeks oli raudtee juurde viiv Lehola tänav. Kuni 1955. aastani ehitati Ahtmes üleliiduliste tüüpprojektide järgi ühe- ja kahekorruselisi elamuid ning mitmed ühiskondlikud hooneid (Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, lasteasutused, Ahtme restoran). 1950. aastate keskel alustati kolme- ja 1960. aastatel neljakorruseliste elamute ehitamist. Kavandatud ühiskondlikus keskuses valmis kino Kosmos ning Puru külaga piirneval linnaosa põhjaserval haigla. Samal ajal alustati elamuehitust haruraudteest kirdes, kus valmisid Ahtme internaatkool ja kauplus.[8]
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 "Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta" liideti Ahtme linn (samuti Jõhvi linn ja Sompa töölisalev) Kohtla-Järve linnaga ning Ahtmest sai Kohtla-Järve linnaosa.
2007. aastal oli Ahtmes viis asumit:[9]
2007. aastal planeeriti lisaks kaks asumit:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.