Aggteleki karst

Aggteleki karst (ungari Aggteleki-karszt) on piirkond Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest.

Geopoliitiliselt ja geograafiliselt on see Põhja-Ungari keskmäestikust. Geoloogiliselt ja orograafiliselt on see osa Slovaki maagimäestikust, olles sealse Slovaki karsti jätkuks Ungari aladel. Tegemist on Ungari alade kõige jahedama piirkonnaga.

Mäestiku alal paikneb 1985. aastal moodustatud Aggteleki rahvuspark. 1995. aastast on see koos Slovaki karstiga UNESCO maailmapärandi nimistus.^[1] Piirkonda jääb ka 26 kilomeetri pikkune Baradla koobas.

Piirkond on olnud pikka aega asustatud. Intensiivne inimtegevus on täielikult hävitanud algse taimkatte, ent ühtlasi on see muutnud ka sealse maastiku mosaiikseks. Metsade puudumine on muutnud ala väga mitmekesise mikrokliimaga piirkonnaks, kus vahe varjatud lohkude ja põikesepoolset nõlvade kasvutingimuste vahel on väga suur. Nõnda on ala kujunenud üheks Ungari liigirikkamaks piirkonnaks. Karst on Ungari suurima metsistepopulatsiooni elupaik.

Imetajatest on seal levinumad nahkhiired, kes leiavad sealsetest koobastest ohtralt sobivaid elupaiku. Suurematest imetajatest on sinna asustatud hunti ja ilvest, juhukülalistena satuvad sinna ka pruunkarud.

Geoloogia

Sealsed lubjakivid on moodustunud Triiases.^[2]

Piirkonna läänepiiri on raske määratleda. Tüüpiline avakarsti piirkond läheb lisanduva setetest kattekihi tõttu üle maa-aluste karstinähtuste vööndiks, ku kattekiht veel paksemaks muutub, lõppevad ka karstinähtused, kuigi lubjakivi kihid jätkuvad läänes veel kaugemalegi.

Tegemist on keeruka geoloogilise ajalooga piirkonnaga. Ala on keerukas stratigraafiliselt, kuna sealsed kihid on sageli isegi lähedastes piirkondades täielikult erineva kujunemislooga. Tegemist on ka alaga, kus teineteisel lasuvad mitmed erinevad pealenihked. Piirkonnas võib täheldada jälgi kolmest erinevast pealenihkest. Hilisem erosioon on pealenihkekihtidest suure osa eemaldanud, mis muudab täpse ülevaate saamise piirkonna geoloogilisest arengust võimatuks. Teada on, et tekkelt on ala seotud Slovaki maagimäestiku kujunemisega, ent Rudabánya ümbruse mäed on sinna sattunud laamade liikumisel, paiknedes piki endist murrangut põhja poole ümber. Vanimad avanduvad kivimid pärinevad paleosoikumi ja mesosoikumi üleminekuajast, olemuselt on need molass. Kogu seda ala katavad põhjapoolsetelt aladelt pärit jõelise koormusega setted, mis kanti sinna Pannoonia mere perioodil ja selle taandudes.

Viited

1. Maailmapärand, Tänapäev 2013, lk. 456.
2. Lexa, J., Bezák, V., Elečko, M., Mello, J., Polák, M., Potfaj, M., Vozár, J. (Editori), 2000, Geologická mapa Západných Karpát a priľahlých území. Bratislava