Afganistani sõda (2001–2021)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamine põhjus oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärk hävitada Afganistani baasina kasutav Al-Qā‘idah terrorivõrgustik. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Afganistani sõda | |||
---|---|---|---|
Osa suuremast Afganistani sõjast ja terrorismivastasest sõjast | |||
Päripäeva ülevalt vasakult: Suurbritannia merejalaväelased Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas; kaks F/A-18 hävitajat Afganistani kohal; Talibani vastane võitleja operatsiooni ajal Helmandi provintsis; USA eriväelaste patrull Sangini linna lähistel; USA merejalaväelased pärast Afganistani saabumist; USA patrull Paktika provintsis; USA sõdurid valmistumas tulistama miinipildujast Paktika provintsis. | |||
Toimumisaeg | 7. oktoober 2001 – 30. august 2021 | ||
Toimumiskoht | Afganistan | ||
Osalised | |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Aastail 2001–2014 tegutseti koodnime operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja 2015–2021 operatsioon Freedom's Sentinel all.[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu, sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärseile hõimualadele.
31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega. Sellega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Sõjas hukkus ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.[16]
Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.