From Wikipedia, the free encyclopedia
Adobe Inc. (varem Adobe Systems Incorporated) on rahvusvaheline arvutitarkvara tootev ettevõte, mis asutati 1982. aastal ja mille peakorter asub USA-s San Joses. Ettevõte on nime saanud Adobe Creeki järgi. Ettevõtte põhitegevusala on algusest peale olnud multimeedia- ja loovustarkvara tootmine, hiljem on suunitlus laienenud ka veebitarkvarale. Adobe asutasid 1982. aasta detsembris John Warnock ja Charles Ceschke pärast nende lahkumist Xerox PARC-ist eesmärgiga arendada ja müüa PostScripti.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Adobe Inc. | |
---|---|
Asutatud | 1982 |
Asutaja |
John Warnock Charles Geschke |
Peakorter | San Jose, California, USA |
Tegevuspiirkond | üle maailma |
Valdkonnad | tarkvaraarendus |
Koduleht | http://www.adobe.com |
Endine nimi Adobe Systems Incorporated (1982–2018) |
Ettevõte on saanud nime oja järgi, mis voolas ühele loojatest kuulunud maja tagant läbi. Detsembris 2005 omandas Adobe ühe oma peamise konkurendi – Macromedia, mis tõi Adobe tarkvaratoodete hulka näiteks Coldfusioni, Dreamweaveri, Flashi ja Flexi.
2011. aasta detsembris oli ettevõttes 9925 töötajat.[1] Kõige rohkem töötajaid töötab ettevõtte peakontoris, kuid Adobel on harukontorid ka näiteks Orlandos, Seattle'is, San Franciscos, Oremis, Minneapolises, Walthamis, San Luis Obispos, Ottawas, Hamburgis, Bangalore'is, Bukarestis ja Pekingis.[2]
Adobe esimesed tooted pärast Postscripti olid digitaalsed kirjatüübid Type 1 ja Type 3. Apple tuli hiljem välja konkureeriva TrueType'i standardiga. Adobe vastas oma kirjatüüpide spetsifikatsioonide avalikustamisega ja tõi turule Adobe Type Manageri tarkvara, mis võimaldas nende kirjatüüpide WYSIWYG-skaleerimist ekraanil, nagu ka TrueType'i puhul, kuid ilma täpse pikslitasemekontrollita. Aga oli juba liiga hilja TrueType'iga konkureerida. Vaatamata sellele, et kirjatüübid Type 1 ja Type 3 jäid trüki- ja graafikatööstuses standardseks, sai äri- ja tavakasutaja jaoks standardiks TrueType. 1996. aastal kuulutasid Adobe ja Microsoft välja kirjatüübi OpenType ja 2003. aastal sai valmis Adobe Type 1 teisendamine OpenType'iks. Adobe logo autor on John Warnocki abikaasa Marva Warnock, kes on graafikadisainer.[3]
1980. aastate keskpaigas sisenes Adobe klienttarkvara turule Adobe Illustratoriga, mis on vektorgraafikal põhinev joonistusprogramm Apple Macintoshi jaoks. Firmasisesest kirjatüüpide tootmiseks mõeldud tarkvarast välja kasvanud Illustrator aitas populariseerida PostScripti toetavaid laserprintereid. Erinevalt Macdraw'st, tollal standardsest Macintoshi vektorgraafikaprogrammist, võimaldas Illustrator paindlikumalt kujutisi kirjeldada, kasutades Bezier' kõveraid ja saavutades konkurentsitu täpsuse. Kirjatüüpide renderdamine jäeti siiski Macintoshi QuickDraw' teekidele kuni Adobe Type Manageri turuletoomiseni.
1989. aastal esitles Adobe jällegi Macintoshile mõeldud toodet, millest on saanud tema lipulaev – graafikaprogrammi Adobe Photoshopi. Photoshop 1.0 väljalase oli stabiilne ja rohkete võimalustega ning tänu heale turundusele muutus Photoshop peagi domineerivaks rakenduseks.[4]
1993. aastal tuli Adobe välja PDF-failivorminguga ning selle juurde kuuluva Adobe Acrobati ja Readeri tarkvaraga. PDF on nüüdseks standardiseeritud (ISO 32000-1:2008) ja kõnealune tehnoloogia on saanud elektrooniliste dokumentide jaoks tavaliseks.
Vaieldavalt oli üks Adobe vähestest vigadest Macintoshi platvormil nende suutmatus toota oma kompaktkirjastamisprogrammi (DTP). Seetõttu said Aldus oma 1985. aasta PageMaker ja Quark 1987. aasta QuarkXPress programmidega varajase edumaa DTP turul. Samuti oli Adobe aeglane ka Windowsi DTP-turule sisenemisega, kuid hiljem hakkas jõudsalt konkureerima tänu Creative Suite'i turustamisele. Arvutinduse tulevikusuuna arvamisel eksiti samuti, hakates tootma Illustratori täisversiooni Steve Jobsi ebaõnnestunud NeXT süsteemile ja halva kvaliteediga versiooni Windowsile.
Nendele vigadele vaatamata suutis Adobe, tänu konkurentide turult lahkumisele või nende äraostmisele 1980. lõpus ja 1990. alguses, jääda püsima. 1991. aasta detsembris tõi Adobe välja Adobe Premiere'i, mis nimetati 2003. aastal ümber Adobe Premier Pro'ks. 1994. aastal ostis Adobe ära Alduse ning lisas oma toodetele Adobe Page Makeri ja Adobe After Effectsi, samuti omandati TIFF-failivormingu õigused. 1995. aastal pärast Frame Technology Corp-i soetamist lisati toodete hulka ka Adobe Framemaker. 1999. aastal tuldi välja Adobe InCopyga, mis sai otseseks konkurendiks QuarkCopyDeskile.[5]
1992. aastal ostis Adobe OCR Systems Inc-i. 1994. aastal ostis ettevõte Aldus Corporationi. 30. mail 1997 liitus Adobe Delaware'is asuva Adobe Systemsiga, mis asutati 9. mail 1997. Säilis korporatsioon Adobe Systems Incorporated (Delaware) ning Adobe hakkas liitunud ettevõttena kandma nime Adobe Systems Incorporated.[6]
12. detsembril 2005 omandas Adobe oma peamise konkurendi Macromedia 3,4 miljardi USD suuruseks hinnatud aktsiavahetuse teel ning see lisas Adobe tootenimekirja programmid Adobe ColdFusion, Adobe Contribute, Adobe Captivate, Adobe Acrobat Connect (varem Macromedia Breeze), Adobe Director, Adobe Dreamweaver, Adobe Fireworks, Adobe Flash, FlashPaper, Adobe Flex, Macromedia FreeHand, Macromedia HomeSite, Macromedia JRun, Adobe Presenter ja Macromedia Authorware.[7][8][9]
2007. aasta jaanuaris toodi turule digifotode töötlemiseks mõeldud programm Adobe Photoshop Lightroom. See toode oli mõeldud konkureerimiseks Apple'i Aperture tarkvaraga RAW-tüüpi piltide töötlemiseks. Adobe omandas populaarset pilditöötlusplatvormi tootva ettevõtte Scene7 samal aastal. Sama aasta juulis tuli Adobe välja Soundboothiga. See toode ei olnud mõeldud asendamaks olemasolevat Adobe Auditionit, vaid võimaldamaks töökeskkonda professionaalidele, kes ei ole spetsialiseerunud helile. 3. augustil 2007 teatas ettevõte, et Authorware'i arendus lõpetatakse.[10] Authorware oli üks arendusvahenditest, mille Adobe omandas koos Macromedia ostmisega. See asendati tarkvaraga Adobe Captivate. Oktoobris ostis ettevõte Virtual Ubiquity koos nende veebipõhise tekstiredaktoriga Buzzword. 12. novembril 2007 teatas ettevõtte tegevdirektor Bruce Chizen enda tagasiastumisest. Alates 1. detsembrist sai tema asendajaks Shantanu Narayen, praegune Adobe president.
Adobe avalikustas Adobe Media Playeri aprillis 2008. 27. aprillil lõpetas Adobe oma senise HTML/veebiredaktori GoLive arenduse ning müügi ja asendas ta Dreamweaveriga. Adobe pakkus GoLive kasutajatele Dreamweaveri ostmisel allahindlust ja pakub teatud määral siiani GoLive kasutajatele tuge. 1. juunil lasi Adobe käiku Acrobat.com-i, mis ühendab mitmeid veebirakendusi võimaldamaks ühiselt töötamist.[11] Oktoobris 2008 toodi turule Creative Suite 4 kuues konfiguratsioonis hinnavahemikus 1303–1917 eurot.[12][13] 3. detsembril 2008 vallandas Adobe 600 töötajat (8% kogu töötajate hulgast) viidates majanduse madalseisule.
2009 teatas Adobe kahe ettevõtte omandamisest: 29. augustil liitus Adobega Business Catalyst ja 15. septembril ostis Adobe Omniture.[14][15] 10. novembril vallandas ettevõte 680 töötajat.[16] 2010. aastal teatas Adobe, et uurib koordineeritud küberrünnakut ettevõtte süsteemidele Hiinas.[17] Sama rünnaku alla sattusid ka Google ja üle 20 teise ettevõtte. 12. aprillil 2010 teatas Adobe uue Creative Suite versiooni (CS5) turule toomisest. Teatati ka uutest tarkvaratoodetest nagu Flash Catalyst ja Business Catalyst.
2010. aastat jäi märkima pidev põhjenduste pildumine Apple'i ja Adobe vahel, kuna Apple ei toetanud Adobe Flashi oma toodetel, sh iPhone'il ja iPadil.[18] Apple'i tegevdirektor Steve Jobs väitis, et Flash ei olnud piisavalt usaldusväärne ja turvaline, kuid Adobe juhid väitsid, et Apple tahab säilitada kontrolli iOS-i üle.
Jaanuaris 2011 omandas Adobe Demdexi.[19]
Photoshop World 2011-l avalikustas Adobe uue mobiilse fototeenuse. Carousel on uus rakendus iPhone'i, iPadi ja Maci jaoks, mis kasutab Photoshop Lightroomi tehnoloogiat, võimaldades kasutajatel fotosid töödelda kõigil platvormidel. Carousel võimaldab ka automaatselt sünkroonida ja jagada fotosid.[20]
9. novembril kinnitas Adobe, et mobiilsete seadmete Flashi arendus on lõpetatud. Selle asemel keskendutakse HTML5-le, kuna selle võimalused on laiemad kui Flashil.[21]
1. detsembril 2011 teatas Adobe, et on saavutanud kokkuleppe internetireklaami valdkonnas tegutseva eraettevõtte Efficient Frontier soetamiseks.[22][23]
2018. aasta oktoobris teatas Adobe Systems Incorporated, et ettevõtte uueks nimeks saab Adobe Inc.
Juhatus[1] | |
Charles Geschke | juhatuse esimees |
John Warnock | juhatuse aseesimees |
Shantanu Narayen | president ja tegevdirektor |
Karen Cottle | vanemasepresident |
Mark Garrett | tegevasepresident |
Donna Morris | vanemasepresident |
Kevin Lynch | vanemasepresident |
Adobe Photoshop, Adobe Illustrator, Adobe Acrobat, Adobe InDesign, Adobe Fireworks,
Adobe Dreamweaver, Adobe Contribute, Adobe Flash Builder ja Adobe Animate
Adobe Premiere Pro, Adobe After Effects
Adobe Captivate
Adobe ColdFusion, Adobe Content Server ja Adobe LiveCycle Enterprise Suite
Adobe Audition
Portable Document Format (PDF), PDF-i eelkäija PostScript, ActionScript, Shockwave Flash (SWF) ja Flash Video (FLV)
Adobe Kuler, Photoshop Express ja Acrobat.com
Adobe Extension Manager ja Adobe Bridge
Adobe Systems sisenes NASDAQ börsile 1986. aastal. Adobe 2006. aasta aastatulu oli 2,575 miljardit USA dollarit.[24]
2000. aastad
|
1990. aastad
|
Adobe rahandusaasta kestab detsembrist novembrini.
Alates 1995. aastast on ajakiri Fortune hinnanud Adobet kui väljapaistvalt head kohta töötamiseks. Adobe oli paremuselt viies koht töötamiseks USA-s 2003. aastal, kuues 2004. aastal, 31. 2007. aastal, 40. 2008. aastal, 11. 2009 aastal ja 65. 2011. aastal.[39] Mais 2008 oli Adobe Systems India paremuselt 19. koht Indias töötamiseks.[40] Oktoobris 2008 nimetas Mediacorp Canada Inc. Adobe Systems Canada Inc-i üheks sajast parimast Kanada tööandjast.[41]
Adobet on kritiseeritud hinnapoliitika tõttu, kuna tema toodete müügihinnad on USA-st väljaspool peaaegu kahekordsed.[42][43][44] Juunis 2009 suurendas Adobe hindu Suurbritannias 10% võrra.[45]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.