Absam
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Absam on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 632 m kõrgusel merepinnast.
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2018) |
| Absam | |
|---|---|
 | |
Pindala: 51,9 km²  | |
|
Elanikke: 7319 (2021)[1]
| |
| Koordinaadid: 47° 18′ N, 11° 31′ E | |
 Valla asend Innsbrucki ringkonnas | |
  |
Valla pindala on 51,92 km².
1. jaanuaril 2016 elas seal 6914 inimest.
Absam asub 15 km Innsbruckist, Alam-Inntalis (Unterinntal), Zunterkopf Halleri grupi nõlvadel, Hall in Tirolist põhjas, millega ühendab teda kohalik tee (Landesstraße) L 225, samas kui tee L 372 ühendab Mühlau, Arzli, Rumi ja Thauri kaudu Innsbruckiga.
Külla on võimalik jõuda bussiliinidega D ja E Innsbruckist.
Valla kõrgeim punkt on Große Bettelwurf kõrgusel 2775 m.
Naabervallad on Baumkirchen, Fritzens, Gnadenwald, Hall in Tirolist, Innsbruck, Mils, Scharnitz, Thaur ja Vomp.
Eelajaloolise asunduse olemasolu Absamis pole kindel, kuigi sealt on leitud 1500. aastast eKr pärinevad mõõga ketasnupp ja vaskpross. Jälgi Rooma asustusest ei ole leitud, on avastatud Diocletianuse aegne münt, kuigi roomlased vallutasid Tirool aastal 15 pKr. Kohanimed on Rooma ajast, sealhulgas "Abazanes", millest sai Absam. Abazanest on esmamainitud 995. aasta dokumendis, mida hoitakse Brixeni piiskopkonna ürikute hulgas; sel ajal oli Augsburgi piiskop enamuse piirkonna maade omanik, mida hallati Maierhofist. Küla kuulus aastal 1282 Thauri kihelkonda, mis hõlmas kogu piirkonna. 1288. aastal ilmus nimi "Abzan" Kärnteni hertsogi Meinhard II maaregistrisse ja 14. sajandil on Absamit dokumentides mainitud 14 korral, sealhulgas märge 21. septembrist 1331, mis puudutab kihelkonnakiriku määramist, mis siiani oli allunud Thaurile.
Absam asub koos Hall in Tiroli ja Thauriga soolakaevanduse alal, mis oli sissetulekuallikaks selle aja suveräänile. Dokumendid teatavad kaevandamise algusest 1232. aastal. 16. ja 17. sajandi vahel soola tootmine kulmineerus, nii et 1615. aastal töötas kaevanduses 547 töölist, mis tänu nende heale töötasule aitas kaasa kaubanduse arengule külas. Samal ajal astus Absam otsustava sammu industrialiseerimise suunas, tänu energiale, mida andis Baubachi jõgi, koos saeveskite, sepikodade ja veskite avamisega ning vasksepatöökodade arenguga, nii et Oswald Kofleri ettevõte tootis 15 000 vaselehte Schwazi kiriku katuse jaoks. 1809. aastal Tirooli mässu ajal ühines 73 Absami laskurit Josef Speckbacheri juhitavate Tirooli vägedega.
1845. aastal avas Absam oma esimese tehase, ketrus- ja kudumisfirma Faistenberger, millele järgnesid teised, sealhulgas valukoda, šokolaadi-, jalatsi- ja värvitehased ja metalli-puusepatöökojad, mis aitas kaasa tööstuslikule arengule, samas kaevandamine, tänu uutele tehnikatele ja madalatele maailmahindadele, oli languses. Seetõttu suleti kaevandamine Tiroolis 5. septembril 1967. Swarovski firma kolis aastal 1949 Absamisse optikaosakonna naabrusest Eichatist, kuhu Wehrmacht ehitas viimase sõja ajal kasarmud.
Esimene Peaingel Miikaeli kiriku kui Absami kihelkonna dokumenteeritud mainimine on Brixeni piiskopi Heinrich von Taufersi dekreet 21. septembrist 1331. Baierlaste sissetungil 1413. aastal kirik purustati; 1420. aastal algas Hans Seweri Hall in Tirolist juhtimisel taastamine, hilisgooti stiilis kolme löövi ja postiga, mis lõppes 1440. aastal.
Kaks kunstiteost on sellest ajast: 1470. aasta hilisgooti stiilis altarimaal, avastatud restaureerimise ajal 1930. aastatel, mis kujutas Madonnat koos nelja naisega, ja 1492. aastast krutsifiks "Fiegersche". 1670. aasta maavärinas, mis orgu raputas, sai kahjustada kellatorn. See taastati 1677. aastal, püramiidjas katus asendati kupliga. 1871. aastal kaeti kiriku katus vaskplaatidega. 1776. aastal nimetati kirik abikirikuks ja 1779. aastal renoveeriti see sisemiselt rokokoostiilis, Josef Anton Zolleri freskodega.
24. juunil 1797 viidi neitsi Maarja kujutis, mis ilmus 17. jaanuaril 1797 talupoeg Rosina Buecheri maja klaasaknale, kirikusse; kirikut kutsuti seejärel Maarja Absami pühapaigaks.
24. juunil 2000, Ristija Johannese ja küla teise kaitsepühaku päeval kuulutati kirik basiilikaks, kuigi kogudus ei olnud esitanud avaldust selliseks muudatuseks. Sellest sai seega esimene kloostrita pühapaik Tiroolis, mis sellise nimetuse sai.
Absami vallas tegutseb ettevõte Swarovski Optik, mille asutas 1935. aastal Wilhelm Swarovski. Olles välja töötanud läätsede ja prismade silumisprotsessi, kasutas ta seda binoklite tootmisel. Esimene seeriatoode Habicht 7 x 42 on ikka veel tootmises ja seda kasutatakse peamiselt jahioptikas. Swarovski Optik toodab ka teleskoope, optilisi sihikuid, optoelektroonilisi instrumente, kaugusmõõdikuid ja kujutise võimendamise torusid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
