Ašmiany

Ašmiany
	[ Ašmjanõ ]
valgevene	Ашмяны * / Ašmiany *transkriptsioon: Ašmjanõ
vene	Ошмяны (Ošmjanõ)
	Ašmiany lipp Ašmiany vapp
	Pindala: 8,4 km²
	Elanikke: 16 787 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 54° 26′ N, 25° 56′ E

Ašmiany (transkribeerituna Ašmjanõ) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Ašmiany rajooni halduskeskus. Leedu keeles Ašmena, poola keeles Oszmiana, heebrea keeles אשמיאני. Linn asub Ašmianka jõe kaldal.

Quick Facts

Close

Linna nime kohta arvatakse, et see tuleb jõe leedukeelsest nimest Ašmenys, mis tähendab teravat. Teise variandi kohaselt on jõe nimes toimunud häälikunihe ja see nimi tuleb hoopis sõnast Akmenas, mis tähendab kivist. Varaseimas ülestähenduses, ristisõdijate kroonikas, on asula nime kujuks Asschemynne.

Linna piirides on kolm keskkooli, kool-internaat, gümnaasium ja mitu kutsekooli. Linnas on ka kultuurimaja ja kino. Antakse välja rajoonilehte «Ашмянскі Весьнік».

Tööstusettevõtetest on Ašmianys toiduainetetööstus (lihakombinaat ja juustuvabrik), töödeldakse lina, toodetakse ka ehitusmaterjale ja raadiote detaile.

Ašmiany vaatamisväärsuseks on XIX sajandi lõpust ja XX sajandi algusest pärinev vanalinn. Linnas asub kaks katoliku kirikut, üks aastast 1822, teine XX sajandi algusest, lisaks veel sünagoog aastast 1912 ja õigeusu kirik aastast 1875. Linnas asub ka XIX sajandi lõpus ehitatud vesiveski.

Ašmianyt mainitakse esimest korda aastal 1343, mil asula kuulus Gediminasele, ehkki on vihjeid, et asula võis eksisteerida juba XI sajandil. XIV sajandi lõpus sai asula linnaõigused. Toona (aastal 1398) ehitati sinna ka katoliku kirik. Aastail 1385 ja 1402 rüüstasid Ašmianyt ristisõdijad.

Aastal 1432 pidasid linna all lahingu Švitrigaila ja Zygimantase väed. Aastal 1492 rajasid frantsisklased linna kloostri, kuigi valmis sai see ilmselt aastal 1505. Aastal 1519 rüüstasid linna Moskva väed. Reformatsiooni ajal tekkis linna Leedu alade suurim kalvinistide kogudus.

XVI ja XVII sajand tõid kaasa asula leedulastest elanikkonna arvulise kahanemise. Põhjuseks olid näljahädad ja Moskva vägede korduvad rüüsteretked. Nende asemele asusid valgevenelased. Aastal 1566 sai Ašmiany Magdeburgi linnaõigused, aastal 1683 kinnitas kuningas need taas.

Aastal 1794 hõlvasid linna ülestõusnud Jakub Jasiński juhtimisel ja pidasid mitu lahingut Vene vägede vastu. Ülestõus suruti aga maha ja aastal 1795 läks linn kolmanda Poola jagamise järel Vene impeeriumi koosseisu. Uued võimud kaotasid asula linnaõigused ja müüsid Ašmiany kindralmajor Kantšalovile (kuni aastani 1837). Aastal 1831 suutsid ülestõusnud taas linna vabastada, aga peagi saabusid linna suured Vene väed. Osa rahvast põgenes metsa, aga linna jäänud elanikest suurem osa tapeti. Surmati ka viissada kirikust varju otsinud inimest koos vaimulikuga. Ellu jäänud linlased otsisd varjupaika Vilniuse ümbruskonnast.^[2] Ašmiany asustasid taas teistest asulatest saabunud juudid. Aastail 1863–1864 tegutsesid linna ümber taas mitmed ülestõusnute salgad.

Aastast 1921 oli Ašmiany Poola koosseisus, mis tõi kaasa asula majandusliku arengu. Sinna ehitati elektrijaam, tegutsema hakkas teater. 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga.