From Wikipedia, the free encyclopedia
2022. aasta Brasiilia presidendivalimised toimusid kahes voorus. Esimene voor toimus 2. oktoobril, ning teine voor 30. oktoobril. Valimised võitis Lula da Silva Tööliste Parteist, alistades senise presidendi Jair Bolsonaro. Samadel kuupäevadel toimusid Brasiilias valimised osariikide kuberneride, Kongressi koosseisu ja osariiklike parlamentide koosseisude üle otsustamiseks. Lula da Silva andis ametivande järgneval aastal 1. jaanuaril. Valimiste järel süüdistasid Bolsonaro toetajad Lulat ja tema kampaaniat valimispettuses, mis lõpuks viis 2023. aastal 8. jaanuari rünnakuni.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| |||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||
Osavõtt | 79,41% | ||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||||||||||||||||||
Presidendivalimiste tulemuste kaart. | |||||||||||||||||||||||
|
2022. aasta presidendivalimised toimusid kahe vooru süsteemis. Esimeses voorus oli võimalik hääletada kõikide kandidaatide poolt. Juhul kui ükski kandidaatidest ei ületa 50% häältest, pääsevad kaks enim hääli saanud kandidaati teisse vooru. Hääletamine oli kohustuslik, ning toimus läbi valimismasinate. Valimismasinal oli võimalik hääletada kandidaadi poolt sisestades tema kahekohalise numbri masina klaviatuuriga ja seejärel oma valikut kinnitades.
2022. aasta valimistel tekkis uus element - parteiföderatsioonid. Parteiföderatsioon on erakondade vahel moodustatud liit, mille kohaselt koordineerivad erakonnad oma tegevusi koos ja toetavad kandidaate ühiselt[1]. Valimistel moodustati kolm erinevat parteiföderatsiooni - PSOL ja REDE moodustasid Föderatsioon PSOL-REDE[2], PT, PCdoB ja PV[3] moodustasid Föderatsiooni Lootuse Brasiilia ja PSDB ja Kodakondsus moodustasid Föderatsiooni Alati Edasi[2].
Viimane kord, mil mõni kandidaat võitis presidendivalimised esimeses voorus oli aastal 1998, mil Fernando Henrique Cardoso alistas Lula da Silva ja muud kandidaadid 53,06% häältega. Cardoso võitis esimeses voorus ka 1994. aasta presidendivalimised.
Presidendikandidaat | Asepresidendikandidaat | Valimistliit | Valimisnumber |
---|---|---|---|
Ciro Gomes (PDT) | Ana Paula Matos (PDT) | PDT | 12 |
Lula da Silva (PT) | Geraldo Alckmin (PSB) | Lootuse Brasiilia - FE Lootuse Brasiilia (PT, PCdoB, PV), FE PSOL REDE (PSOL, REDE) PSB, SD, Avante, Agir, PROS | 13 |
Padre Kelmon (PTB) | Luiz Cláudio Gamonal (PTB) | PTB | 14 |
Simone Tebet (MDB) | Mara Gabrilli (PSDB) | Brasiilia Kõikidele - MDB, FE Alati Edasi (PSDB, CDN), PODE | 15 |
Vera Lúcia Salgado (PSTU) | Kunã Yporã Tremembé (PSTU) | PSTU | 16 |
Sofia Manzano (PCB) | Antonio Alves da Silva (PCB) | PCB | 21 |
Jair Bolsonaro (PL) | Walter Braga Netto (PL) | Brasiilia Heaks - PL, PP, REP | 22 |
José Maria Eymael (DC) | João Barbosa Bravo | DC | 27 |
Luiz Felipe d'Avila (NOVO) | Tiago Mitraud (NOVO) | NOVO | 30 |
Soraya Thronicke (UB) | Marcos Cintra (UB) | UB | 44 |
Leonardo Péricles (UP) | Samara Martins (UP) | UP | 80 |
PSDB, mis oli 1994-2014. aastate presidendivalimistel olnud PT peamine vastane, seadis esialgu üles São Paulo endise linnapea, kuberneri ja ärimehe João Doria kandidatuuri. Doria oli PSDB sisevalimistel võitnud Rio Grande do Sul'i kuberneri Eduardo Leitet ja Manausi endise linnapea ja endise Amazonase osariigi senaatorit Artur Virgilio Netot, ning PSDBs tekkisid sisemised tülid. Lõpuks otsustas Doria surve tõttu taanduda kandidatuurist[4], ning PSDB otsustas toetada Simone Tebeti kandidatuuri.[5]
2022. aasta presidendivalimised olid esimene kord PSDB ajaloos alates selle asutamisest 1988. aastal, kui PSDB ei esitanud oma kandidaati presidendikohale.
Lula da Silva oli plaaninud kandideerida 2018. aasta presidendivalimistel, kuid see ei olnud võimalik vangistuse tõttu, ning TSE keelas tal osaleda. 2019. aasta novembris ta aga vabastati vangist ülemkohtu poolt, kuna viimane leidis, et Lula kohtuasjas käsitlenud kohtunik Sergio Moro oli oma otsustes kallutatud. Lulat ei mõistetud õigeks, kuid tema vastased kohtuasjad lõpetati, ning see avas Lulale võimaluse kandideerida presidendiks 2022. aastal.
Lula valis oma asepresidendikandidaadiks Geraldo Alckmini, kes oli olnud tema vastane aasta 2006 presidendivalimistes ja neli korda olnud São Paulo kuberner. Alckmin oli pikka aega olnud PSDB liige, kuid lahkus erakonnast João Doria nomineerimise järel. Alckmin kaalus PSDga ühinemist juhul, kui ta soovib taas kandideerida São Paulo kuberneriks, ent otsustas võtta vastu Lula kutse olla tema asepresidendikandidaat ja ühines PSBga, mis ühines Lula valimisliiduga.
Jair Bolsonaro oli olnud ilma erakonnata aastast 2019, mil ta presidendina sattus tülidesse oma erakonna, PSLi, juhtkonnaga. Brasiilia seaduse kohaselt peab presidendikandidaat olema erakonnas, seega proovis Bolsonaro asutada uue partei - APB (Aliança Pelo Brasil - "Liit Brasiilia Nimel"). See plaan aga kukkus läbi, sest APB ei saanud piisavalt allkirju, mis toetaks selle moodustamist. Seejärel kaalus Bolsonaro mitme parteiga ühinemist, kuid lõpuks otsustas Liberaalse Partei kasuks. Bolsonaro tulekuga erakonda hakkas erakonda tulema ka mitmeid poliitikuid, kes toetasid Bolsonarot, ning seni tsentristlik-parempoolne PL muutus kahtlemata parempoolseks.
Bolsonaro moodustas valimisliidu konservatiivsete Vabariiklastega ja tsentristlik-parempoolsete Progresiividega, kuid PSC ja PTB otsustasid jätta Bolsonaro otseselt toetamata, sest PTB ja PSC kirde-Brasiilia osakonnad olid otsusele vastu põhjusel, et sel juhul kannataksid PSC ja PTB kandidaadid kirde-Brasiilias hääli.[6]
Oma kampaanias rõhus Bolsonaro nii oma saavutustele presidendina (näiteks veetaristu kirde-Brasiilias) kui ka ähvardustele, et Lula valimistega tuleb Brasiiliasse kommunism ja Lula kohtuasjale ja endisele vangistusele, mis ei lõppenud Lula õigeks mõistmisega.
Valimiskohus TSE oli tihti konfliktis Bolsonaro kampaaniaga. Pärast esimest vooru, kus Lula võitis vangide seas enim hääli, keelas valimiskohus Bolsonaro kampaanial selle fakti kasutamist valimisreklaamis[7]. TSE keelas Bolsonaro kampaanial ka kasutada valimisreklaami, kus Bolsonaro kampaania väitel saatis "Lula raha Venezuelasse, et lõpuks see tagasi oma taskusse saada", seostas Lulat tsensuuri, kristlaste rõhumise ja Nicaragua presidendi Daniel Ortegaga[8].
| |||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||
Osavõtt | 79,05% | ||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||||||||||||||||||||||||
Esimese vooru tulemuste kaart. |
Valimised võitis Lula da Silva, saavutades esimest korda Brasiilia ajaloos võidu teisele ametiajale konkureeriva presidendi üle. Seevastu võitis Bolsonaro iga regioonis Brasiilias peale kirde-Brasiilia, kus võitis ülekaalukalt Lula[9]. 2022. aasta presidendivalimised olid esimene kord Brasiilia ajaloos, mil Põhja-Brasiilia regioonis valiti enamasti kaotaja poolt. Teises voorus võitis Bolsonaro Amapá osariigis, kus oli esimeses voorus võitnud Lula. 2022. aasta presidendivalimised märkisid ka esimese korra, mil Ciro Gomesel ei võitnud Ceará osariigis, kus ta oli võitnud 1998. aastal, 2002. aastal Lulat ja 2018. aastal Bolsonarot.
Valimisi korraldati ka Brasiilia välisesindustes, kus said valimas käia Brasiilia välismaal elavad kodanikud. Välismaal võitis valimised Lula, võites välismaal elavate Brasiilia kodanike hääled esimesest korda peale aasta 2002 valimisi. Aastal 2022 korraldati valimisi ka Tallinnas asuvas Brasiilia saatkonnas, kus kohal käinud valijad hääletasid ülekaalukalt Lula poolt mõlemas voorus.
2022. aasta valimised olid kõige tasavägisemad presidendivalimised Brasiilia ajaloos, ning kandidaate eraldas üksteisest teises voorus vaid 1,8 protsenti.
Esimese vooru tulemused | ||
---|---|---|
Presidendikandidaadi nimi | Häälte arv | Häälte protsent |
Lula da Silva (PT) | 57 259 504 | 48,43% |
Jair Bolsonaro (PL) | 51 072 345 | 43,20% |
Simone Tebet (MDB) | 4 915 423 | 4,16% |
Ciro Gomes (PDT) | 3 599 287 | 3,04% |
Soraya Thronicke | 600 955 | 0,51% |
Luiz Felipe d'Avila (NOVO) | 559 708 | 0,47% |
Padre Kelmon (PTB) | 81 129 | 0,07% |
Leonardo Péricles (UP) | 53 519 | 0,05% |
Sofia Manzano (PCB) | 45 620 | 0,04% |
Vera Lúcia Salgado (PSTU) | 25 625 | 0,02% |
José Maria Eymael (DC) | 16 604 | 0,01% |
Teise vooru tulemused | ||
---|---|---|
Presidendikandidaadi nimi | Häälte arv | Häälte protsent |
Lula da Silva (PT) | 60 345 999 | 50,90% |
Jair Bolsonaro (PL) | 58 206 354 | 49,10% |
Valimiste järel otsustas Bolsonaro valimistulemused vaidlustada, esitades idee, et teises voorus oli valimismasinatel rike, mistõttu ei saa teise vooru valimiste tulemusi lugeda usaldusväärseks. Kohtusüsteem lükkas vaidlustused tagasi, ning trahvis Bolsonaro kampaaniat 22 miljoni riaali suuruse rahatrahviga.[10] Lula ja Alckmin said 14. detsembril oma valimisdiplomid kätte, ning valimisvõit sertifitseeriti. Bolsonaro tegi tööd valitsusvahetuse nimel koos Lula asepresidendikandidaadi Alckminiga. Alckmini väitel kutsus Bolsonaro teda üles "päästma Brasiiliat kommunismist."[11]
Valimiste järel algasid rahutused ja meeleavaldused, ning Bolsonaro-meelsed rekajuhid alustasid teede ummistamist. Brasiilia parempoolsed poliitikud, Bolsonaro nende hulgas, kutsusid rahvast üles jätma teede ummistamise.[12] Pärast Lula ametisse astumist toimus järgmise aasta 8. jaanuaril katse Bolsonaro-meelsete meeleavaldajate poolt ässitada sõjavägi riigipööret sooritama.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.