2012. aasta Mali riigipööre sai alguse 21. märtsil, kui valitsuse võimetusega seoses tuareegide ülestõusuga rahulolematud sõdurid ründasid Bamakos, riigi pealinnas, mitmeid asutusi, näiteks presidendipaleed, riigitelevisiooni ja sõjaväe kasarmuid. Mässumeelsed sõdurid, kes nimetasid end Riigi ja Demokraatia Taastamise Riiklikuks Komiteeks (CNRDR), kuulutasid järgmisel päeval, et ametist kukutatud valitsuse president Amadou Toumani Touré on pealinnast põgenenud.[7] Riigipööre mõisteti rahvusvahelisel tasandil "ühehäälselt" hukka, Mali naaberriigid kehtestasid riigile karmid sanktisoonid ning riigi põhjaosa vallutasid kiiresti tuareegi mässulised; Reuters nimetas riigipööret "kohutavaks omaväravaks".[8] Paar nädalat hiljem, 6. aprillil, jõudis hunta Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) esindajatega kokkuleppele, et võim antakse parlemendi esimehe Dioncounda Traoré juhitud üleminekuvalitsuse kätte, vastutasuks loobuvad naaberriigid sanktsioonidest. Järgnevatel päevadel astusid nii Touré kui ka hunta juht Amadou Sanogo tagasi, sellest hoolimata levisid veel 16. mailgi teated, et "riigipöörajate käes võib olla riigis kontroll".[9] Järgmise aasta 3. detsembril avastati Diago külast massihaud, milles olid 21 riigipöörde ajal kadunuks jäänud sõduri, kes otsustasid presidendile truuks jääda, säilmed.[10]
Quick Facts Mali riigipööre, Toimumisaeg ...
Mali riigipööre |
---|
Osa Põhja-Mali konfliktist |
|
Toimumisaeg |
21. märts - 8. aprill 2012 |
---|
Toimumiskoht |
Mali |
---|
Osalised |
---|
Mali valitsus
- 33. langevarjurügement[1]
- Presidendi ihukaitseüksus
|
Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslik Komitee (CNRDR) |
|
Väejuhid või liidrid |
---|
|
Kaotused |
---|
34 surnud 28 haavatud[3] |
1 surnud 2 haavatud[4] |
|
40 täpsustamata isikut sai haavata[5][6] |
Close