Ž

Ž (ž) ehk žee on ladina kirja täht, mis esineb bosnia, eesti, liivi, leedu, läti, karjala, tšehhi, soome, põhjasaami, inarisaami, koltasaami, slovaki, sloveeni, horvaadi, serbia, türkmeeni, vadja ja vepsa keeles. Eesti tähestikus on ž 20. täht.

Ž

ž

Ž-tähe võttis esimesena kasutusele Jan Hus 15. sajandil tšehhi tähestikus. Ljudevit Gaj võttis ž-tähe 1830. aastal kasutusele ka horvaadi keele kirjutamisel.

Eesti ja soome keeles kasutatakse ž-tähte ainult võõrsõnade kirjutamisel ja võõrnimedes. Soome keeles ei ole Ž tähestikutäht, see loetakse Z variandiks. Tähe ž kasutusele võtu ettepanek tehti Eestis hiljemalt 1900. aastal (Ansomardi), lõpliku heakskiidu sai ž 1918. a ilmunud "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus".^[1]

Täht leiab kasutamist ka kirillitsas kirjutatavate keelte translitereerimisel ladina kirja, vastab ж-tähele.

Arvutikasutajad asendavad selle vajaduse korral tähekombinatsiooniga zh; sellist kirjaviisi on esinenud ka eesti kirjasõnas.

Viited

1. Tähestiku ajalugu EKI teatmikus