User:Vvallistu/sandbox
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pareto diagramm, mida esmakordselt kirjeldas Joseph Moses Juran (1904-2008) ning mis on nimetatud Itaalia majandusteadlase Vilfredo Federico Damasco Pareto (1848-1923) järgi, on diagramm, mis aitab hinnata erinevate mõjurite olulisust tagajärgede kujunemisele.[1] Pareto diagramm baseerub Pareto printsiibil (tuntud ka kui 80/20 reegel), mille kohaselt avalduvad just üksikud põhjused tegelikkuses kõige suuremat mõju - 80% mõjust on tingitud 20% teguritest. Pareto esialgselt kirjeldas antud printsiibi paikapidavust, näidates, et 80% Itaalia maavaldustest kuulus 20% Itaalia elanikele. Tänaseks on antud printsiibist saanud üks alustõdedest ärijuhtimises, majanduses, sotsiaalteadustes ning ka kvaliteedikontrollis – 20% klientidest annab 80% kogukasumist, 20% põhjustest toodab 80% probleemidest, 20% inimestest kirjutab 80% raamatutest, 20% kodanikest põhjustab 80% kuritegevust.[2]
Vvallistu/sandbox | |
---|---|
Kvaliteedikontrolli tööriist | |
Purpose | Tegurite olulisuse hindamine tagajärgede kujunemisel |
Kvaliteedijuhtimise seisukohalt võimaldab Pareto diagramm tähelepanu all olevale probleemile või küsimusele struktureeritult läheneda. Probleemil või kvaliteedimõistes kitsaskohal on tihtipeale mingi konkreetne väljund (nt liinitootmises praaktoode), mis tähendab ettevõtja jaoks täiendavaid kulusid, väiksemat toodangut, klientide rahulolematust ja muud taolist. Pareto diagrammi abil saab üles reastada kas probleemiga kaasnevaid või probleemi põhjustavaid mõjusid ning seejärel reastada nende olulisuse.[3] See omakorda annab juba probleemi lahendamiseks kitsama tegevusplaani – keskendu 20% mõjudele, et saavutada 80% parem tulemus või vältida 80% ulatuses probleeme. Mida suurem on andmete hulk, seda usaldusväärsemalt ning täpsemalt on võimalik probleemi põhjuseid või tulemeid mõõta ning määratleda.
Pareto diagramm koosneb tulpadest ning joongraafikust, kus individuaalsed väärtused on reastatud tulpadena kahanevas väärtuses, ning kus joon tähistab kumulatiivset väärtust. Vasakpoolne vertikaaltelg tähistab sagedust, kuid võib tähistada ka kulu või mõnda muud mõõdetavat ühikväärtust. Parempoolne vertikaaltelg tähistab kumulatiivset protsenti, juhtumite arvu, kogukulu, või mõne muu mõõdetava ühiku kumulatiivset väärtust. Kuna väärtused on kahanevas suuruses, siis kumulatiivne joongraafik on kogu määramispiirkonna ulatuses nõgus.