Bunie
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bunie nan latèn jih Antidesma bunius, saboh jeunèh bak kayèe nyang na di Acèh. Bak jih manyang trôh 15 deupa (30 mètè), kayèe jih kreueh ngon jeuet keu kayèe peugot rumoh. Boh jih bulat ubeut meukarang, meunyo ka masak boh bunie nyan wareuna jih mirah hu atawa itam. Boh bunie nyan jeuet geupajôh ban geupet dicông bak atawa na cit nyang geupeulaku keu seulincah.
Fakta Singkat Bunie, Data (id) ...
Bunie
| |
---|---|
Antidesma bunius ![]() | |
Data (id) ![]() | |
Habitat (id) ![]() | solutional cave (en) ![]() ![]() |
Status konservasi (id) ![]() | |
![]() | |
Risiko rendah (id) ![]() | |
IUCN | 18435638 ![]() |
Taksonomi | |
Divisi | Tracheophyta |
Subdivisi | Spermatophytes |
Klad | Angiospermae |
Klad | mesangiosperms |
Klad | eudicots |
Klad | core eudicots |
Klad | Superrosidae |
Klad | rosids |
Klad | fabids |
Ordo | Malpighiales |
Famili | Phyllanthaceae |
Genus | Antidesma |
Spesies | Antidesma bunius ![]() Spreng., 1824 |
Tata nama (id) ![]() | |
Basionim (id) ![]() | Stilago bunius (en) ![]() ![]() |
Tutup
Nan bunie nyan teuka nibak bahsa asai Austronesia, meusampoe rab mandum bahsa nanjih rab saban. Lam bahsa Indonesia geukheun buni, lam Meulayu geukheun buni ngon na cit nyang kheun berunai, meunyoe lam bahsa Jawa geukheun wuni, lam bahsa Madura geukheun burnèh[1]