Siluett
From Wikipedia, the free encyclopedia
Siluett ehk varipilt on loomulik või kunstlik kujutis, mille moodustavad heleda ja tumeda pinna piiriks olevad kontuurid.
See artikkel räägib varipildist; ajakirja kohta vaata artiklit Siluett (ajakiri), linna silueti kohta artiklit siluett (arhitektuur) |
Sõna on saadud Prantsusmaa rahandusministri Étienne de Silhouette'i nimest. Silhouette'i peeti ihnsaks ning tema kohta räägiti, et tema majas olevat olnud mööbli asemel paberist välja lõigatud kontuurid.[viide?]
Kunstlik siluett teostatakse sageli käärilõikena ehk lõigatakse tumedast paberist välja. Varipildi eelkäija oli Ida-Aasia varjumäng, mida Euroopas tuntakse alates 18. sajandist.[1] 19. sajandil levis siluett minatuurportree soodsa hinnaga aseainena.[1]
Sentimentalismi ja biidermeieri ajal populaarne siluetikunst oli üks juugendstiililise graafika inspiratsiooniallikaid, mis säilitas oma ligitõmbavuse art déco kümnendilgi.[2]
Siluetikunsti ehk käärilõiget on harrastanud nii mõnigi Eesti kunstnik. Neist kõige virtuooslikum oli kahtlemata Eveline von Maydelli, kelle näitused Tallinnas 1929. ja 1935. aastal olid ülipopulaarsed.[2] Pallaslane Natalie Mei kasutas käärilõiget oma raamatukujundustes.[2]