Rijksmuseum
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rijksmuseum [raiksmuseum] (ka Riiklik Kunstimuuseum, hollandi keeles Rijksmuseum Amsterdam, täieliku nimega Nationaal Museum voor Kunst en Geschiedenis (Riiklik Kunsti- ja Ajaloomuuseum); inglise Imperial Museum) on Hollandi suurim ja kuulsaim riiklik muuseum, mis keskendub kunstile ja ajaloole keskajast tänapäevani. See asub Amsterdami lõunaosas Stadhouderskade tänava ja Museumpleini muuseumide väljaku vahel kuulsa hollandlasest kunstniku Vincent van Goghi muuseumi, tulevikku suunatud tänapäevase moodsa kunsti, Stedelijki muuseumi ja Concertgebouwi kontserdimaja kõrval.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rijksmuseum | |
---|---|
Rijksmuseum Amsterdam | |
Rijksmuseum (1895) | |
Asutatud |
1800 avatud 13. juulil 1885 |
Asukoht | Amsterdam, Holland |
Aadress |
Museumstraat 1,[1]
|
Liik |
Kunstimuuseum (maal, skulptuur) Registrinumber: 530420[2] |
Kollektsioon | 1 miljon museaali[3] |
Külastajaid |
2 350 000 (2015)[4]
|
Direktor |
tegevjuht Wim Pijbes administratiivdirektor Taco Dibbits majandusdirektor Erik van Ginkel,[8] |
Kuraator |
Gregor Weber (kunstikogu) Martine Gosselink (ajalookogu) Jane Turner (maaligalerii) Arhitekt: Pierre Cuypers |
Sellest väärtuslikust, ligikaudu ühe miljoni museaaliga kogust on korraga välja pandud umbes 8000 eksponaadist koosnev ekspositsioon 200 avaras saalis. Nüüdseks hõlmab väljapanek nii Hollandi tuntumate meistrite loodud maailmakuulsaid maale, keraamikat ja skulptuure kui ka Madalmaade õitsengu perioodist pärinevaid šedöövreid. Mõned muuseumi väljapanekud pärinevad 13. sajandist, aga paremik algab 17. sajandisse dateeritud Hollandi maalikunsti kuldselt ajastult barokikunstniku Rembrandti kuulsast maalist "Öine vahtkond" ning jätkub 400 meistriteosega sellistelt kunstnikelt nagu Johannes Vermeer, Jan Steen, Frans Hals ja paljud teised. Muuseumi juurde kuulub raamatukogu, mis on parim ja suurim kunstiajaloo raamatukogu Hollandis, hoones asub samuti Riiklik Maalikunstikabinet (Rijksprentenkabinet) koos galeriiga ja Aasia paviljoniga.[3]
Riiklik Kunstimuuseum kuulub riigile ning on kuningriigi sisesuhete ja siseministeeriumi riikliku kinnisvara osakonna (RGB) haldamisel olev riigiasutus. Riiklik Kunstimuuseum asutati aastal 1800 Haagis ja kolis 1808. aastal Amsterdami, kus esialgu asus kuninglikus palees ja hiljem kanaliäärses uusklassitsistlikus linnapalees Trippenhuisis.[9] Praegune hoone on projekteerinud arhitekt Pierre Cuypers historitsistlikus stiilis gooti ja renessansselementidega. See on ehitatud spetsiaalselt kunstimuuseumi tarvis ja valmis 1885. aastal.[3] Suur osa muuseumihoonest oli kuni 2008. aastani renoveerimisel. Muuseumi peahoone avati ametlikult kuninganna Beatrixi juhtimisel 13. aprillil 2013 pärast kümneaastast põhjalikku ümberehitust, mis maksis kokku 375 miljonit eurot.[10][11][12] Samal aastal külastas muuseumi 2,2 miljonit[13] ja 2014. aastal juba 2,45 miljonit külastajat.[14]
See on üks populaarsemaid muuseume Hollandis, kus päevas käib umbes 7000 – 10 000 külastajat. Hollandlastest külastajate arv ületab välismaalaste arvu. Näiteks aasta jooksul pärast taasavamist käis umbes 2,7 miljonit külastajat, kellest umbes kaks kolmandikku oli Hollandist. Umbes 1 miljonist väliskülastajast oli enamik ameeriklasi, kellele järgnesid sakslased, ja arv on oma 30% suurem kui enne taasavamist.[15]
16. mail 2015 võitis Amsterdami Rijksmuseum tänu oma uuenduslikule lähenemisele kogudede esitlemisel, uuele kujundusele, taastatud seinamaalingutele, Aasia paviljonile, haridusprogrammidele, külastajatele pakutava mitmekeelse teabele ja kodulehele Euroopa muuseumide aastaauhinna, mida antakse välja alates 1977. aastast. Kõrvuti tiitliga koosneb auhind aastaks laenuks antud Henry Moore'i skulptuurist "The Egg".[16]
Rijksmuseum on avatud 365 päeva aastas. Iga päev toimub Rijksmuseumis mitu giidiga ringkäiku, kuhu ka üksikkülastajad saavad soovi korral registreeruda.[16]