Läänearmeenia keel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läänearmeenia keel (läänearmeenia keeles Արեւմտահայերէն, "Arevmdahayeren") on üks kahest tänapäevase armeenia keele standardiseeritud vormist, teine on idaarmeenia keel. See põhineb peamiselt Istanbuli armeenia murdel, erinevalt idaarmeenia keelele, mis põhineb peamiselt Jerevani armeenia murdel.[1]
Läänearmeenia keel (Արեւմտահայերէն) | |
---|---|
Kõneldakse | Armeenias, Gruusias, Venemaal, Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Prantsusmaal, USA-s |
Piirkonnad | Kaukaasia, Väike-Aasia, Lähis-Ida |
Kokku kõnelejaid | 1,6 miljonit |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled armeenia keel läänearmeenia keel idaarmeenia keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Armeenia |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | hym |
Kuni 20. sajandi alguseni räägiti Ottomani impeeriumis erinevaid läänearmeenia dialekte, eriti riigi idapoolsetes piirkondades, nagu Lääne-Armeenias, mis on ajalooliselt olnud armeenlastega asustatud (idaarmeenia keeleala jäi Vene keisririigi territooriumile).
Praegu kasutatavate läänearmeenia keele kõne- või murdevormide hulka kuuluvad homsetsi murre, mida kõnelevad hemšini rahvad;[2] Kessabi, Latakia ja Jisr al-Shughuri armeenlaste murded Süürias, Anjari murre Liibanonis ning İstanbuli ja Vakıflı murded Türgis. Sasuni ja Mushi murret räägitakse ka tänapäeva Armeenia külades, nagu Bazmaberd ja Sasnashen. Kiliikia murret räägitakse ka Küprosel, kus seda õpetatakse Armeenia koolides ja see on umbes 3000 armeenia päritolu inimese esimene keel.
Läänearmeenia Karini murde vorme räägivad mitusada tuhat inimest Põhja-Armeenias, peamiselt Gjumris, Arthikis, Ahhurjanis ja umbes 130 külas Širaki maakonnas[3] ning armeenlased Gruusia Samtshe-Džavahhethi piirkonnas (Ahhalkhalakhi, Ahhaltsihhe).[4]
Läänearmeenia keel, mis on peamiselt diaspoorne keel ja mis ei ole ühegi riigi ametlik keel, ähvardab väljasuremist, kuna selle emakeelena kõnelejad kaotavad läänearmeenia keele oskuse keset survet assimileeruda oma asukohariikidega. Ethnologue'i andmetel on läänearmeenia keelt emakeelena rääkijaid 1,58 miljonit, peamiselt Türgis, Armeenias, Gruusias, Liibanonis ja Iraagis. Keel on klassifitseeritud kategooriasse 6b (st ohustatud, põlvkondadevahelise ülekande katkestustega).[5]