Kärgvõlv
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kärgvõlv (saksa keeles Zellengewölbe, inglise keeles diamond vault) on hilisgooti võrkvõlvi erivorm[1], mille puhul silmaga nähtavad roided puuduvad ja kõik võlvisiilud nende vahel on laotud tahukjalt ahenevate õõnsuste taoliselt, nii et võlvlagi meenutab kärge.
See võlvitüüp on iseloomulik ainult saksa tellisgootikale ja gootika ning renessanssarhitektuuri üleminekustiilile Saksimaal (esimene ehitati 1471. aastal Albrechtsburgis Meissenis, allikaist on teada ka arhitekti nimi – Arnold von Westfalen), Põhja-Poola, Leedu ja Valgevene aladel (endine Rzeczpospolita), Määri- ning Lõuna-Böömimaal[2]. Kärgvõlvlagesid ehitati nii lossides, kirikutes kui ka eramajades. Ehitusmaterjal oli tellis (väga üksikute eranditega).[3]