Xeltu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Xeltu baat la bu nu doge ci « filasofia », muy baat bu cosaanoo ci làkkuw gereg, maanaa mi mu yor ci baat yi di « sopp hikma » loolu di (xel mu rafet ;sagesse ci Fr), ba ci laaj rekk ne « lan mooy xeltu ? » dees koy jàppe ab laaj bu di kojug xeltu bu nu man a yendu di ci dàggasante. Lii benn la ci màndargay xeltu yu dëgg-dëgg yi ak jeng gi mu def jëm ci laaju ak defi gëstu ci lepp lu mu man a doon te jéem a xam dëgg-dëggam aki màndargaam aki àtteem. Lii lépp a tax nag xeltu di xam-xam bu yaatu te bari ay ñall, laal daanaka ci xam-xam yépp, walla ci mbooleem wàlli dund. Waaye loolu lépp téewul muy xam-xam bu wéet ci boppam wëlif yeneen xam-xam yeek jagoo yi (specialisation). Xeltu leeg-leeg ñu melal ko ci ne mooy “xalaat ci xalaat” maanaam xalaat ci jëmmi xalaat, cib déndam ak ci settantal, dees na ko melal it ci ne mooy jéem a indi ay tontu ci laaj yi am gi di indi ak nekk gi (l’existence). Xeltu seere na ay jëm kanam yu am solo te lëw, dale ko ca waa Geres ya sos ponki xeltu yu mag yi niki xam-xam buy tabax ab gis-gis bu matale ñeel nekk gi(adduna bi) ci biir gis-gis bu di kojug li-am(réaliste), ba ca xeltukati jullit ñi nga xam ne danoo jëflanteek ndonol Geres li (li fi waa geres yu yàgg ya ba woon), jaxase kook nattu (experimentation), daal di soppi “xeltu bu kojug li-am” bi, yóbbu ko ci “xeltu bu kojug tur” ak “xeltu bu kojug xam-xam ak nattu” ci jamonoy yewwute walla judduwaat (renaissance), teg ci “xeltu yu kojug am yi” (existence) ak “yu kojug nite yi” ak “ngéri yees gi ak la ca ginaaw yeeg” ak “ñàkk” (maanaam dee walla bañ a am). Xeltu gu yees gi – ci aaday seggat ci Amerig gu bëj-gànnaar gi(USA) ak nguur gu bennoo gi (UK) (ci seen aada ji nu am ci seggat mbir yi (anaaliise ko)) – day barastiku jëm ci gën a nekk gu xarala ci gu neen rekk, moom day taxaw ci xellu (logique) ak ceggat gu dégg-dégg (conceptual analysis), looloo waral ay tërte (sujets) yi yitteem di jëm day àgg ci làmboo “gis-gis bu kojug xam” ak “jikko” ak “déndu làkk” ak “déndu xel”. Am na yeneen xam-xam ak jubluwaay yu jàppe xeltu muy jàng “fann” (walla ci Fr:art) ak xam-xam yi, bu ko defee muy gis-gis bu daj te matale, di tegtalub dund bu ubale te daj. Ci déggiin wii la xeltu di nekke di luy yittewoo xamale yoonu dund ga gën, dootul nekkati luy jéem a xam dund gi. Jamono yi jubluwaay bu seggat bi jàppee xeltu muy mbirum jëf mom fawwu nu jonjook moom, doxal ko, jëf ko, am na yeneen një (jubluwaay) yu ko jàppe muy cëslaay (base) li xam tegu, ñu war koo xam xam gu wér te xereñe ko.