From Wikipedia, the free encyclopedia
Zelenogorsk (ven.: Зеленого́рск, suom.: Terijoki) om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. Se mülüb Kurortan rajonha.
Lidnanznam | Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 15,492 ristitud |
Pind | 2,1 km² |
Pämez' | Dmitrii Čečin (reduku 2022—) |
Telefonkod | +7−812-xxx-xx-xx |
Avtokod | 78, 98, 178, 198 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1548. Lidnan enzne (vhesai 1948) i tutab nimi om Terijoki (ven.: Терио́ки / Терийо́ки, ročinkel'ne toižetadud nimi suomen tervajoki sanaspäi, znamoičeb «tervasjogi»). Oli ripmatoman Suomenman palaks vll 1918−1940. Vozil 1939−1940 Tal'vsodan aigan žilo oli pandud mantazole. Suren sodan aigan se oli Suomenman kontrolin al (31. eloku 1941 — 11. kezaku 1944). Žilo sai lidnan statusad vn 1946 kül'mkus, uz' ristitišt tuli Nevondkundaližen Ühtištusen erazvuiččiš rajonoišpäi.
Mülütihe Piterihe Zelenogorskan rajonanke vl 1994. Vspäi 1997 Zelenogorsk om eriline municipaline lidnalaine ühtnik Piterin Kurortan rajonas.
Zelenogorsk šingotaze turizman da lebun edheotandoil, «Avtomatika»-tegimel (elektrotehnižed ohjanduzlaudad), sauvondmaterialiden pästandal lähižes tegimištzonas Rešetnikovo-žilonno (plastiktorved, raudbetontegesed).
Lidn sijadase pidust' Suomen lahten randad. Matkad Piterin Suomen päraudtestancijhasai om 50 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Piterin regionan Sestroreck suvipäivnouzmha.
Ühtennimine Zelenogorsk-raudtestancii radab lidnas, saudihe vl 1869 i udesnimitihe lidnanke ühtes.
Municipaližen ühtnikan pämez' om sen nevondkundan ezimez'. Edeline ühtnikan pämez' om Boris Semenov (sügüz'ku 2016 — viluku 2022). Sijaližen Administracijan pämez' om Igor' Dolgih vn 2014 kül'mkuspäi.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 958 ristitud, vn 2021 — 15 613 ristitud. Kaik 15 136 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 206 eläjad vl 1970.
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7 %, ukrainalaižed — 2,1 %, vaugedvenälaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 3,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks Spasan Londuseližen Mel'kuvan jumalanpert' kaumžomas ei ole kaičenus. Lüteranine Sündun Toižetamižen jumalanpert' om saudud vll 1907−1908, se om udessündutadud i pühästadud tošti vl 2008. Baptizman «Toivon vest'»-jumalanpert' om avaitud.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, kaks' keskškolad, sädamižen pert', čomamahtoiden škol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.