Sel'co (ven.: Сельцо́) om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižes.
Lidnanznam
| Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 15,906 ristitud |
| Pind | 33,08 km² |
| Pämez' | Jevgenii Dorofejev (kül'mku 2019—) |
| Telefonkod | +7−4832-xxx-xxx |
| Avtokod | 32 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti raudtestancii da sen žilo «Rig — Orel»-jonol, mugažo šingotihe mecpilindan edheotandoil. Kätihe radnikžiloks vl 1938, šlibakoiden tegim radoi kahtes kilometras. Vn 1943 sügüz'kul nacistižen Saksanman sodaväged poltiba žilod lähtten, udessündutamine zavodihe sil-žo vodel. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1990.
Järedad Bränskan himine tegim[1] (sauvondhimijan produktad) i punümbriradai edheotand[2] (pordhiden i meblin tehmine) ratas Sel'cos, mugažo leibäntegim, «Tamoš»-lihakombinat i mineralveden edheotand. Edel 2004. vot punümbriradai kombinat radoi, tuli bankrotnendannoks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Desn-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskan röunhasai om seičeme kilometrad suvipäivnouzmha raudtedme, keskushesai — 33 km. Ühtennimine Sel'co-raudtestancii radab «Bränsk — Smolensk»-jonol.
Sel'co om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvhanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 934 ristitud. Kaik 16 664 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 20 tuhad eläjid vozil 1979−1992 (20 762 rist. vl 1989).
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (saudihe vll 1994−2005) i časoun'.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähižes Bränskas. Ende Bränskan professionaliž-pedagogižen kolledžan filial oli lidnas.
Lidnümbrikon pämez' om Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Jelena Gašičeva (reduku 2014 — kül'mku 2019). Lidnan Administracijan pämez' om Igor' Vasükov vn 2019 kül'mkuspäi.
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
