From Wikipedia, the free encyclopedia
Sarahein (latin.: Carex), mugažo Sohein paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Saraheinižed-sugukundha. Heim mülütab pol'tošt vai kaks' tuhad erikoid.
Sarahein | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Carex hirta Saksanmas, se om heimon tipine erik | ||||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
Cárex L. (1753) | ||||||||||||
Areal | ||||||||||||
|
Heimon erikod kazdas kaikil kontinentil, kaikiš londuseližiš zonoiš, no enamba kaiked Pohjoižen mapoliškon venos i vilus vöiš. Läz ei ole erikoid räkiš letkesižiš rahvahatomiš maiš (Afrikan i Arabijan pol'saren rahvahatomad mad). Erikoiden arealan tahondad vajehtadas znamasižikš aigan mändes, endemikad oma kaičenus mägitahondoiš i izoliruidud sijiš vaiše (oz., Uz' Zelandii). Kaik om 103 erikod Venäman Arktikas.
Saraheinäd formiruidas kazmuskatet znamasižes märas. Erikoiden enambuz navedib nepsut i kendäkoid.
Kaidoiden lehtesiden röun om terav, henoidenke piidenke pilan kartte. Lehtesed kazdas koumeks riveks, se om Saraheinižiden eriližuz. Henod änikod kazdas tähk-änikusel, kaikuččel seikhel.
Kazmused sädas nenid elonformid: mäthad, maturbhad, ühtenzoittud ližajuril vezoiden žomad.
Sarahein om turbhan päkomponent, reskveden akkumulätor. Äjiden vezilinduiden ümbrišt da söte.
Ištutadas seižujaks dekorativižeks kazmuseks, puhtastamha vezištoid i vahvištamha mahust. Erasiden erikoiden lehtišt om hüväks sötkeks kodiživatoiden täht.
Ottas kävutamižhe lehtesid, seikhid i jurid rahvahanmedicinas, kacmata erikho paksus. Kazmusen äjad tervehtajad ičendad oma tedoitud vähän, Carex brevicollis-erik om lasktud farmakologijas.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.