![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Osmium_crystals.jpg/640px-Osmium_crystals.jpg&w=640&q=50)
Metall
From Wikipedia, the free encyclopedia
Metall (latinan kelen metallum sündui amuižgrek.: μεταλλον metallon-sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid (kacu alemba), nimitadud metalližikš.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Osmium_crystals.jpg/640px-Osmium_crystals.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Aluminium_bar_surface_etched.jpg/640px-Aluminium_bar_surface_etched.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/16/Barium_unter_Argon_Schutzgas_Atmosph%C3%A4re.jpg/640px-Barium_unter_Argon_Schutzgas_Atmosph%C3%A4re.jpg)
Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.
Metallad oma levitadud materialad, ristit kävutab paksuid niišpäi ičeze istorijan hätkte instrumentoikš i rahoikš, nügüd'aigan sauvusiden-ki paloikš, azegištos i elektrotehnikas. Ratas metalližid ühthesuladusid, sätas uzid materialid metalloidenke (keramik).
Industrijas sadas metalloiden surid lugumärid tarbhaižiden kaivatusiden löudmižsijišpäi küllästamižtegimiden kal't metallurgižil edheotandoil.