Istorii
From Wikipedia, the free encyclopedia
Istorii (amuižgrek.: Ιστορία istoria «sadud tedoidusel tedo») om gumanitarine tedo, kudamb tedoidab ristitun radmišt vihtoi, «edelišt sociališt realižust» äjiden pol'viden aigan.
Nece tedo kacleb erazvuiččid mainitesid männudes aigas, miše erigoitta aigoid istorižes processas, vahvištada faktoiden objektivižust da tehta lähtmižvendoid tegoiden süiden polhe. Rahvahiden tetabad starinoičendad vahvištajita purtkita lugesoiš legendoikš, kul'turjäl'gusen palaks, ei ole todištadud tedoiduseks.
Istorijan metod om tegend principiden i ohjandimiden mödhe radon aigan ezipurtkidenke da toižidenke löutud tundištusidenke tedoiduses, rad mäneb kirjutamha tedotöd istorijas. Voib lugeda istorijad gumanitarižeks vai kundaližeks tedoks, vai sijata neniden tedoiden keskes avarudeks. Nened küzundad kosketadas istorižen purtken puhthut: konz se oli kirjutadud, kus om sätud, kenel, mittušt aigaližembad materialad tegii oti aluseks, purtken originaline form, mitte usklemine om purtkel.
Istorijan tedo jagase sarakoikš: sodaistorii, tedon, kul'turan, religijan, ekonomikan istorii. Valdkundan da oiktusen istorii kaclese politižiden i oiktuzližiden opendusiden istorijanke, se naprib löuta ristitkundan šingotesen käskusid, niišpäi päine käskuz om cikližuz. Märitud teoretižed i praktižed metod oma istorijan tedoidusel, mugažo ristitun järgeline udenhimoičend. Arheologii abutab löuta artefaktoid i kirjutadud purtkid. Istorijan päižed tärtused oma person, civiline kund, civilizacii, kul'tur, valdkund.