![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0d/Hydrogen-2.svg/langis-640px-Hydrogen-2.svg.png&w=640&q=50)
Tvívetni
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tvívetni (tákn 2H eða D) einnig kallað þungt vetni eða þungavetni er stöðug samsæta af vetni (H)[1] sem hefur eina rafeind og eina róteind og eina nifteind í kjarnanum[2] og hefur massatöluna 2 þar sem massatala er samanlagður fjöldi róteinda og nifteinda í kjarnanum og er nær tvöfalt þyngra en venjulegt vetni.[3]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Hydrogen_Deuterium_Tritium_Nuclei_Schematic.svg/640px-Hydrogen_Deuterium_Tritium_Nuclei_Schematic.svg.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0d/Hydrogen-2.svg/640px-Hydrogen-2.svg.png)
Tvívetni er næstalgengasta samsæta vetnis en um 0,022% af öllu vetni er tvívetni,[2] algegnasta gerð vetnis er hins vegar einvetni (1H) sem hefur enga nifteind- aðeins eina rafeind og eina róteind. Þriðja algengasta tegund vetnis er svo geislavirka samsætan þrívetni (3H eða T) sem hefur eina rafeind, eina róteind og tvær nifteindir.[4]