From Wikipedia, the free encyclopedia
Rüslun, amtelk det Rüs Föderatsion (üüb Rüs: Росси́я Rossíja an Росси́йская Федера́ция Rossíjskaja Federácija), as en lun uun a uast faan Euroopa an a nuurd faan Aasien. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia, uun a uast a Pasiifik, uun a süüduast lei Nuurdkorea, Schiina an't Mongolei, uun a süüd Kasachstaan, Aserbaidschaan an Georgien, an uun a waast a Ukraine, Witjrüslun, Letlun, Eestlun an Finlun. At lun hee 144.699.673 lidj (2021)[1]. At hoodsteed faan't lun as Moskau.
Tekst üüb Fering |
Rüslun as det gratst lun üüb a eerd. At lun as aacht-an-fiartigsis grater üüs Tjiisklun.
Dön Uraal Berger maage at grens twesken Euroopa an Aasien.
A Baikalsia leit uun a uast faan't lun, nai bi't grens tu a Mongolei. De Kaspisk Sia leit uun a süüd.
Dön tjiin gratst steeden uun Rüslun san:
# | Steed | Lidj (2021)[2] | Koord | |
---|---|---|---|---|
1 | Moskau | 13.010.112 | ||
2 | Sankt Petersburg | 5.601.911 | ||
3 | Nowosibirsk | 1.633.595 | ||
4 | Jekaterinburg | 1.544.376 | ||
5 | Kasan | 1.308.660 | ||
6 | Nischni Nowgorod | 1.226.076 | ||
7 | Tscheljabinsk | 1.189.525 | ||
8 | Krasnojarsk | 1.187.771 | ||
9 | Samara | 1.173.299 | ||
10 | Ufa | 1.144.809 |
Rüslun hee aacht bundesdistrikten:
# | Bundesdistrikt | üüb Rüs | Grate (km2) | Lidj (2021)[3] | Hoodsteed |
---|---|---|---|---|---|
1 | Fiar Uasten | Дальневосточный федеральный округ | 6.962.700 | 7.975.762 | Chabarowsk |
2 | Madelrüslun | Центральный федеральный округ | 652.800 | 40.334.532 | Moskau |
3 | Nuurdkaukasus | Северо-Кавказский федеральный округ | 167.450 | 10.171.434 | Pjatigorsk |
4 | Nuurdwaastrüslun | Северо-Западный федеральный округ | 1.677.900 | 13.917.197 | Sankt Petersburg |
5 | Süüdrüslun | Южный федеральный округ | 418.500 | 14.263.992 | Rostow-na-Donu |
6 | Sibiirien | Сибирский федеральный округ | 4.332.000 | 16.792.699 | Nowosibirsk |
7 | Uraal | Уральский федеральный округ | 1.788.400 | 12.300.793 | Jekaterinburg |
8 | Wolga | Приволжский федеральный округ | 1.035.900 | 28.943.264 | Nischni Nowgorod |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.