Soomõ-ugri keeleq

Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro (vähämb haro om samojeedi keeleq). Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros, mink kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haros, mink kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Aasia Õdagu-Tsiberi jaon (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist.

Keeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.

Pääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq. Mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ-ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä.

Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidsõlt umaette keeleq.

Soomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde

soomõ haro

õdagumeresoomõ keeleq

eesti kiil

võro ja seto kiil

soomõ kiil

meä kiil

kveeni kiil

ingerikar'ala kiil

kar'ala kiil

periskar'ala kiil

aunusõkar'ala kiil

lüüdi kiil

liivi kiil

vepsä kiil

vad'a kiil

saami keeleq

õdagusaami kiil

lõunõsaami kiil

uumajasaami kiil

luulajasaami kiil

piitimesaami kiil

põh'asaami kiil

hummogusaami kiil

inarisaami kiil

akkalasaami kiil

kildinisaami kiil

koltasaami kiil

tur'asaami kiil

mordva keeleq

ersä kiil

moksa kiil

mari keeleq

niidümari kiil

mäemari kiil

permi keeleq

komi (süräkomi) kiil

permikomi kiil

udmurdi kiil

bessermani kiil

ugri haro

ungari rühm

ungari kiil

obiugri rühm

handi kiil

mansi kiil

Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni

Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl.

Kaeq viil

Maailma keeleq