From Wikipedia, the free encyclopedia
Piitrepäiv om pühämehe ja usukannahtaja apostli Piitre mälehtüspäiv. Seto rahvakalendrih ja vanast (juuliusõ) kalendrist kinniq pidäjih õigõuso ker`kih om piitrepäiv 12. hainakuu pääväl. Gregoriusõ kalendri perrä peetäs piitrepäivä 29. piimäkuu pääväl.
 |
Śoo artikli om seto keeleh |
Eestimaal peetäs piitrepäiva pääas`aligult lõunõhummogu-jaoh. Kroonigidõ ja vannu laula perrä või arvadaq, õt keskaol tiiti piitrepäivä inäbä. Setomaal om piitrepäiv olnuq väegaq suur pühä ja rahvakalendrih viil parhillaqki tähtsä praas`nik. Piitrepääväle om pühitset hulga tsässonit. Õgal puul piitrepääva-tsässonih peetäs taal pääväl pallust apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust. Njoid apostlit om Petserimaal kummardõt inäb ku kümmet tõist apostlit, kukki kõiki apostlidõ mälehtüspäiv om kõõst üts päiv peräst piitrepäivä.
Piitre oll` suur pühämiis ka selle, õt timä käeh tiiti olõvat jumalariigi võt`mõq.
Piitrepäävä tsässon om Krivskah, Litovitsah, Muudovah, Simni-Porokih ja Väiko-Paatskohkah. Kunagi oll` ka Apolihhinah, Kaamenkah ja Rohidsah.
Ersädel, mokšadõl ja vindläisil om piitrepäiv tähtsäp pühä ku jaanipäiv.
Isuridõ ja vad`alaisi pedron praasnikkat om ütitse söögi-joogi kokkotuumisõgaq hoitnuq alalõ inäbä muistidsõ vakusõpraasnigu tunnusit.
Katõ apostli, Piitre ja Paulusõ mälehtüspäivä tiiti varahhitsõst ristiaost pääle ja peeti ni Rooma Impeeriumi hummogu- ku õdagujaoh.
Keriguperimüse perrä tapõti pühäq apostliq Piitre ja Paulus ütel pääväl. Piitre lüüdi alaspäidi risti. A Paulus oll` Rooma kodanik ja timmä saa-s risti pääl hukadaq. Paulusõl lüüdi mõõgaga pää maaha.
Arvatas ka, õt apostli Paulus tapõti õkva aas`tak aigu peräst Piitre ristilüümist, vai sis hoobiss kolmõ aas`taga peräst.
Piitrepäiv om köüdet ka naidõ katõ apostli säilmide ümbrematmisõgaq, miä oll' Roomah 29. piimäkuu pääväl 258 pKr. Aigupiteh läts` tuu as'a tähendüs häössihe ja manit päivä naati pidämä usukannahtajidõ Piitre ja Paulusõ hukkamisõ ütitsest mälehtüspääväst.
Piitrepäiv oll` Setomaal tähtsä pühä ja õigõusu kerigu kombõ perrä peeti inne tuud päivä paarinädälist paastu - sis olõ-s lubat piimäsüüke süvväq.
Piitrepäävä k`auti ker`koh ja viidi andit, üts jago võeti peräst keriguaigu üteh matussidõ pääle, a anti ka sandõlõ.
Piitrepäävä tulti kokko ka kirmassihe ja oll` pääas`aligult tütriga kul`atamisõ aig.
Ku juhtu, õt jaanipäävä jäiq põllutöie vai mäntsegiq muu as`a peräst jaanikombõq pidämäldäq, peeti piitrepääväl suurõb praasnik ja tetti piitretuld.
Nižni Novgorodi preestri kaibusõh (1636. aas`tak) kaibatas naisi ja tütriga pidotamisõ üle tulõ veereh üüside jaanipääväst piitrepääväni.
Seto jaanitulõ-lauluh om mõttõ kõrdaminõ piitretulõ kotsilõ.
Sama sääne mõtõh om kirja pant ka Järva-Jaani kihlkunnast.
Võromaal olõ-s piitrepäävä lubat ruka tetäq.
Lätläisil ommaq keeledüq tõõsõki tüüq, päivä kutsutas ka piksepääväst.
Piitrepäävägaq omgi käeh ka suur suvi ja sagõhhõhe tulõvaq sis kõkõ kuumõbaq ilmaq.
Piitrepäävä jääs puukuur` kinni.
Tarto liina päivä peetäs liina apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust 29. piimäkuu pääväl 2003. aas`tagast pääle. Usukannahtajaq Piitre ja Paulus oll`iq keskao Tarto kaitsõpühäguq, kink võt`i ja mõõk om noq liina vapi pääl.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
