Koiva jõgi

Koiva jõgi (läti keelen Gauja) om jõgi Läti- ja Võromaal (Hargla kihlkunnan).

Koiva jõgi
Koiva jõgi 2008. a. mahlakuun. Kurjakätt Eesti, häädkätt Läti.
	Jõõ läteq		Vidzeme korgustikul
	Jõgi juusk		Liivi lahtõ
	Maa		Läti, Eesti
	Maakund		Võromaa
	Kihlkund		Harglõ
	Jõgikunna suurus		8900 km²
	Pikkus		452 km
	Korgusvaih		234
	Sadaminõ		0,52 m/km
	Jõõ vooluhulk		78 m³/s
	Hääpoolidsõq harojõõq		Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza, Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi, Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla, Loja
	Kur'apoolidsõq harojõõq		Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija, Abuls, Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna, Rakšupe, Amata, Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte

Jõõ pikkus om 452 km, tuust 26 km om Eesti ja Läti piiris. Jõgikunna suurus om 8900 km², minkast Eestin om 1100 km².

Koiva jõgi om Lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb (Daugava om külh viil pikemb, a Läti piiren om tedä veidemb). Tä juusk läbi Gulbene, Alūksne, Valka, Valmiera, Cēsise ja Riia rajooni.

Koiva läteq om Elka mäe man Vidzeme korgustikun. Edimält juusk tä hummogu poolõ, tege suurõ kaari ümbre Vidzeme korgustigu, juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt Liivi lahtõ Carnikava man. Õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ 90 kilomiitret. Koiva alambjoosult lätt kanal Daugava jõkkõ. Ülembjoosul olõ-iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle. Alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre.

Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin om Mustjõgi.

Eestin om Koiva jõõ veeren kats kaitsõalla. Koiva ürgoro liivakivimüürega jago (oro lakjus om sääl 1-1,5 km ja süvvüs Siguldan 85 m) kuulus 1973. a. luud Gauja riigiparki (920 km², keskus Siguldan).

Vanast parvõtõdiq Koiva pääl palkõ. Täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq. Jõõ pääle om ehitet 9 väikest eelektrijaama.

Harojõõq

• Hää käe poolidsõq: Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza (80 km), Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi (79 km), Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla (70 km), Loja
• Kur'a käe poolidsõq: Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija (60 km), Abuls (52 km), Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna (50 km), Rakšupe, Amata (67 km), Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte

Maamärgiq

Kavvus suust (km)	Satam (m/km)	Maamärgiq
440,0	0,1	Zobolsi järvest vällä juuskminõ
376,3	0,6	Jaunpiebalga sild
257,0	0,2	Koivaliina sild
164,4	0,2	Sild Strenči-Smiltene tii pääl
96,1	0,1	Raiskumsi sild, Cēsis
78,5	0,3	Līgatne praam
56,1	0,3	Sigulda sild
39,2	0,1	Sild Inčukalnsi-Valmiera tii pääl, Murjāni
0	0	Jõõ suu, Liivi laht

Kirändüs

• "Gauja. Water tourism guide", Valmiera, 2006.