From Wikipedia, the free encyclopedia
Eukleides (kreeka keelen Εὐκλείδης) vai Eukleides Aleksandriast (elli umbõs aastagal 300 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka matõmaatik, kedä om kutsut "geomeetriä esäs". Tä tüüt' Aleksandrian, ku Egüptüsen valits' Ptolemaios I (323–283 i.m.a.). Timä teos "Elemendiq" om matõmaatiga aoluun olnuq üts kõgõ mõokamb teos. Tuu om olnuq üts päämäne matõmaatiga (esieränis geomeetriä) kooliraamat timä ilmumisõst pääle kooni 20. aastagasaa alostusõni. "Elemenden" and' Eukleides aksioomiq ja ehit' noidõ pääle üles teooria, midä täämbädsel pääväl tundas ku Eukleidilist geomeetriät. Tä kirot' viil töid perspektiivist, koonussõlõikist, sfäärilidsest geomeetriäst, arvoteooriast ja matõmaatilidsõst rangusõst.
Eukleides
Εὐκλείδης | |
---|---|
Sündünüq | 4. aastagasada i.m.a. Ateena vai Tyros |
Koolnuq | 3. aastagasada i.m.a. Aleksandria |
Ammõt | matõmaatik |
Eukleidese elo kotsilõ om väega veidüq teedäq. Timä sündümise kotus ja aig niisamatõ ku kuulmisõ aig ja põhjus ommaq tiidmäldäq. Noid saa õnnõ arvata tuu perrä, kuis tedä om nimmat üten tõisi aoluun tunnõtuisi inemiisiga. Olõ-iq teedäq, kuis tä vällä nägi. Nii et ku mõni kunstnik om tedä kujotanuq, sõs om tä tuud tennüq uma ärqnägemise perrä.
Nuuq ütsikuq ülestähendüseq, miä Eukleidese kotsilõ olõman ommaq, ommaq kirja pantuq Proklosõ ja Papposõ puult aastasato pääle tuud, ku tä elli. Proklos ütles uman 5. aastagasaal ilmunun teossõn "Kommõntaariq "Elemente" kotsilõ", et Eukleides oll' "Elemente" autor, et tä elli ildampa, ku Platon, a varrampa ku Archimedes ja Eratosthenes, ja et tä elli Ptolemaios I aigo. Proklosõ perrä ollõv Archimedes ütelnüq, et ku kuning Ptolemaios ollõv küsünüq Eukleidese käest, kas om olõman mõni lühemb tii geomeetriä opmisõs, ku "Elemendiq", sõs ollõv Eukleides vastanuq, et geomeetriä mano vii-eiq kuninglikku tiid.
Pappos jälq om neländäl aastagasaal kirotanuq, et Apollonius "oll' väega pikkä aigo Aleksandrian Eukleidese opilaisi man ja säält sai tä sääntse tiidüslidse mõtlõmisõ viie" ja et "Eukleides oll' pehmeh ja lahkõ kõiki vasta, kiä kas vai õnnõ veidükesegi olliq võimõlidsõq arõndama matõmaatiliidsi tiidüisi".
Stobaios om 5. aastagasaal kirotanuq Eukleidese kotsilõ sääntse luu. Üts nuurmiis naas geomeetriät opma ja edimäst teoreemi uurõn küsse tä Eukleidese käest: "A määnest kassu ma s'oost tiidüsest saa?" Eukleides ollõv kutsnuq or'a ja ütelnüq: "Annaq tälle kolm münti, ku tä nii väega taht opmisõst kassu saiaq."
Anonüümsen araabiakeelitsen käsikirän 12. aastagasaast om kirän, et "Eukleides, Naukratosõ poig, tunnõt nime all "Geomeetri", om vana ao opõtlanõ, peritolo poolõst kreeklanõ, elopaiga perrä süüriäläne, sündünüq Tyrosõn."
Viil arvatas, et Eukleides võisõ oppi Platoni Akadeemiän Ateenan. Filosoofiliidsi arvosaamiisi poolõst oll' tä kõgõ tõõnäolidsembält platoonik.
Kuigi pall'oq tulõmusõq "Elemenden" olliq perit varatsõmbilt matõmaatikilt, oll' Eukleidese teeneq tuu, et tä pand' nuuq tulõmusõq kirja süstematiseeritült, nii et noid olõssi lihtne tõisil tarvitaq, ja and' tulõmuisilõ rangõq matõmaatilidsõq tõõstusõq - säändseq, midä loetas tõõstuisis ka täämbädsel pääväl.
Ku kõgõ kuulsambaq ommaq "Elemendiq" uma geomeetriä-osa poolõst, om sääl sõski ka arvoteooriat. Muuhulgan om sääl köüdüs tävveliidsi arvõ ja Mersenne'i lihtsidõ arvõ vaihõl, tõõstus, et lihtsit arvõ om lõpmalda pall'o, lemma arvõ faktorisiirmisõ kotsilõ (miä veese aritmeetiga põhiteoremini) ja Eukleidese algoritm katõ arvo kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises.
Geomeetrilist süstemmi, miä oll' kirän "Elemenden" kutsuti pikkä aigo lihtsält geomeetriäs ja tuud peeti ainukõsõs võimalikus. S'oo ilma aigo kutsutas tuud süstemmi hariligult eukleidilidses geomeetriäs, et tetäq vaiht noidõ geomeetrijidega (nn. mitte-eukleidilidseq geomeetriäq), midä naati uurma 19. aastagasaal.
Pääle "Elemente" om täämbädse pääväni alalõ püsünüq viil vähämbält viis Eukleidese teost. Noidõ ülesehitüs om sama ku "Elemendel": andas definits'ooniq ja tõõstadas lausõq (teoremiq).
Eukleides kirot' viil tõisigi teossit, a nuuq olõ-iq inämb alalõ.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.