Sundi sild

Sundi sild (kasutatud ka ebatäpset nime Öresundi sild; taani: Øresundsbroen, rootsi: Öresundsbron, hübriidnimi: Øresundsbron) on maantee- ja raudteesild üle Taani ja Rootsi vahelise Sundi väina, mis ühendab omavahel Kopenhaageni (Sjælland) ja Malmö (Skåne). Silla pikkus on 8 kilomeetrit.

Sundi sild

Sillal on neljarealine maantee ja kaks paari raudteerööpaid. Silla raudtee ühendab Skandinaavia poolsaare raudteevõrgustiku Lääne- ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Peale selle ühendab sillale paigaldatud andmesidekaabel Rootsit Mandri-Euroopa internetiga.

Ehkki sild ületab Taani ja Rootsi vahelise piiri, pole sillal piirivalvet, sest mõlemad riigid kuuluvad Põhjamaade passiliitu ja Schengeni viisaruumi ning seetõttu tavaliselt isikutunnistusi ei kontrollita. Siiski on aeg-ajalt Rootsi sisenemisel vaja läbida tollikontroll.

Nimi

Taanis ja Rootsis on silla nimi vastavalt Øresundsbroen ja Öresundsbron. Silda haldav ettevõte kasutab nime Øresundsbron, mis on taani- ja rootsikeelse nime hübriid. Kuna kahe linna vaheline ühendus koosneb tunnelist, tehissaarest ja sillast, on kasutusel ka harvemini kasutatav nimi "Öresundi ühendus" (taani keeles: Øresundsforbindelsen, rootsi keeles: Öresundsförbindelsen).

Ajalugu

Esimene teadaolev ettepanek ehitada sild Taani ja Rootsi vahele tehti 1936. aastal. Silda hakati ehitama 1995. aastal ja see valmis 1999. aastal. 14. augustil 1999 kohtusid silla keskel Rootsi kroonprintsess Victoria ja Taani kroonprints Frederik, tähistamaks silla valmimist. Sild avati ametlikult 1. juulil 2000. 12. juunil 2000, kaks nädalat enne silla avamist, läbisid 79 871 jooksjat silla kaudu poolmaratoni Taanis asuvast Amagerist Skåne maakonda Rootsis.

Pärast silla avamist kasvas Taani ja Rootsi vaheline liiklus esimesel kasutusaastal 61%. Silda ei kasutatud siiski nii palju, kui oli varem eeldatud, kuid alates 2005. aastast on silla kasutamine kiiresti kasvanud. 2012. aastal tuli silla ületamise eest maksta 310 Taani krooni, 375 Rootsi krooni või 43 eurot. 2009. aastal kasutas silda 35,6 miljonit inimest.

Hind ja kasu

Ühenduse loomine kahe linna vahele maksis 30,1 miljardit Taani krooni. Silda haldab ettevõte, millest pool kuulub Taani riigile ja pool Rootsi riigile. Kummagi riigi valitsus seda ettevõtet rahaliselt ei doteeri ja see sõltub täielikult sillaületustasudest. Maksumaksja raha silla ehituseks ei kasutatud, aga seda kasutati maismaaühenduse loomiseks, seda eriti Taanis, kus sillal oli kohalik tähtsus lennujaama ja raudteevõrgu vahelise ühendusteena.

Sundi komitee sõnul on sild toonud majanduslikku kasu mõlemale riigile 78 miljardi Rootsi krooni väärtuses^[viide?] ja aastane kasu on 6,5 miljardit Rootsi krooni^[viide?].

Vaata ka

• "Sild", Skandinaavia kriminaalsari