Tarkus

Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas Athena Rembrandti maalil (ca 1655).

Tarkus on võime mõelda ja toimida teadmiste, kogemuste, terve mõistuse ja mõistmise toel.

Piibel

• Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.

Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.

• Koguja raamat 1:17-18

• Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
  • Koguja raamat, 2:13

• Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.
  • Koguja raamat, 8:1

• Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.
  • Koguja raamat, 9:16

Luule

Mõistus, kõikläbistav röntgen
  tundmatut avastav
  olevat lahastav
  valitseb meeli tõrkjaid.
  Nautima harjutab
  kibestusvarjuta
  tarkuse marju mõrkjaid.

• Paul Viiding, "Lõpmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272

Ei ole juhus, et inimene on kõigesööja,
sest seda on ka varblane.
Inimene nopib tarkust tähistaevast.
Lind nokib teri.

• Liepa Rūce, "* Meie seltskonnas kõik alati...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200

Proosa

• XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
• XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine.
  • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• Sõgedad ja arukad on ühtviisi kahjutud. Aga poolnarrid ja pooltargad — need on kõige ohtlikumad. (lk 12)
• Kui targad ei eksiks, peaksid narrid meelt heitma. (lk 20)
• Poleks vaeva väärt seitsekümmend aastat vanaks saada, kui kõik maailma tarkus oleks Jumala ees narrus. (lk 31)
• Kõik targa asja vastased peksavad vaid süsi; need lendavad laiali ja sütitavad seal, kus nad muidu poleks mõjule pääsenud. (lk 69)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme", tlk Mati Hint, LR 33/1974

• "Jumalaga siis, kapten," sõnas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, pöördume teie poole."

"Härra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui kõiges muus jään ikka teie teenriks."

"Sel vennikesel on nuppu!" ütles Aramis sadulasse hüpates, "ja üsna rohkesti."

"Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda kübaraid."

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 767

• Kes oskab inimestele kenasti ja mõnusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab kõige kiiremini targa inimese kuulsuse. (lk 16)
• Tarkusega võitud inimest ei tohi kunagi lasta soojaks minna, muidu hakkab ta tilkuma. (lk 36)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007

• "Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult.

"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."

"Ja mõistust on tal kah."

"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."

Tükk aega vaikisid mõlemad.

"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks.

• A. A. Milne, "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, 1977, lk 204

• Tarkust peaks külluses leiduma, sest seda kasutatakse ju nii vähe.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 59

• Tark olla tähendab teada, mida pole tark teada.
  • Nikolai Baturin, "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas" (1973), lk 11

• Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud tarbekaup; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud üleproduktsiooni.
  • Jacques Maritain, "Filosoof ühiskonnas", tlk Mart Raukas, Looming 8/1987, lk 1085-1088

• Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa räägid seda, mida kõik arvavad, lisad juurde mõne fakti, ütled mõne prantsuskeelse fraasi, täpsustava arvu. Kui hakkad rääkima sisuliselt, mis ei lähe kokku tavaarvamusega, siis öeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda.
• [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
• Kõik see, mis aitab vähendada olendite kannatusi, on üks näide tarkusest. Neid on veel. Ma ütleks ikkagi, et igaühele jõudumööda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? Kirkegaard on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. Muidugi, mõned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust.
  • Enn Kasak, intervjuu: Priit Simson, "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

• "Mida täna näidatakse?"

"Armastust. Saksamaalt kaasa toodud sõjasaagifilm. Trofee, noh. Zarah Leander laulab."

"Sina ei tohi veel armastusfilme vaadata, sa oled alla kuueteistkümne."

"Ja sina ei tohi neid enam vaadata sellepärast, et oled üle kuuekümne."

"Homme tantsib Marika Rökk."

"Jälle sõjasaak?"

"Muidugi."

"Saame meiegi kasu sellest, et võidukas Punaarmee Berliinist palju häid sõjaeelseid filme kaasa haaras ja siin raha teenima pani."

"Stalinlik tarkus ja ettenägemine." (lk 15)

• "Suu kinni! Ümberringi on silmad ja kõrvad."

"Suur Siberimaa...?"

Ja-jaa, me oleme oma nooruse kohta üllatavalt targad. (lk 16)

• Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015

• Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vähe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jääb puudu sellest põhilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On öeldud, et muusikal olla Kundera loomingus tähtis roll, aga just seda muusikat tema lauses näiteks kuigivõrd ei kuule ja ilmselt ei saa selles süüdistada ka tõlkijaid.
  • Janar Ala, "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16

• See ongi see oht, et kui tarkust on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on lootust.
• Valitsuse tarkust saab mõõta ainult selle järgi, kas otsused on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist.
• Tarka rahvast ei saa ootele panna.
  • Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab", ERR, 25.12.2021

• Henry Kissinger arutleb oma viimases raamatus "World Order" (Maailmakord) ka interneti üle ja selle üle, kuidas meie käitumised on muutunud. Ta leiab, et tuleb selgelt eristada informatsiooni, teadmisi ja tarkust. Informatsiooni saame me internetist, aga teadmisi saab ainult raamatutest või õpetajatelt. Ja kui teadmisi on küllalt akumuleerunud, võime rääkida tarkusest.
  • Kaja Kallas, "Kas paberraamat on minevik?", ajakiri Raamatukogu, veebruar 2015/Kaja Kallase blogi, 10.09.2017

Draama

• ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel loomadel sihukest kihku ei ole. [---] Nende aju käsutab neid mõistlikumatele asjadele: süüa, sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem sarvede proovimiseks.
  • Enn Vetemaa, "Jälle häda mõistuse pärast" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15

Vanasõnad

• Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
• Ei ole veel Tartus käinud.
• Ei ükski sünni targaks.
• Ettevaatamine on kõige tarkuse ema.
• Häda koolitab (õpetab) mehe targaks.
• Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
• Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks.
• Ise tarkus, ise kavalus.
• Kahju teeb targaks.
• Kel kavalust, sel tarkust.
• Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
• Kes enne nii tark kui pärast.
• Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu.
• Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
• Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised.
• Lõpul igaüks tark.
• Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks.
• Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
• Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad.
• Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga.
• Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
• Mõistsid alata, mõista lõpetada.
• Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
• Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas!
• Parem tark vaenlane kui loll sõber.
• Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi.
• Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
• Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad.
• Takka järele Tallinna mees tark.
• Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.
• Targem annab järele.
• Tarkus läheb takkapoolt sisse.
• Tarkus on enam kui rikkus.
• Tarkus on hinge tervis.
• Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem.
• Tasa ja targu, madalasti ja märgu.
• Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad.
• Tasane käib targu, madal märgu.
• Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist.
• Ükski tark pole taevast tulnud.
• Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929